MIMproject vastab küsimustele seoses leiutaja ja teadlase Manfred MIMi loodud ooperiga „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”, mis esietendub 19. jaanuaril rahvusooperis Estonia. MIMproject tegeleb Manfred MIMi pärandi taastamise ja taasloomisega.
Kuidas oskas Manfred ette näha, millise arengu tehnoloogia läbi teeb, et nüüd, pea 50 aastat pärast tema ooperi valmimist on võimalik uusimate lavatehniliste lahendustega „Ehmatusest sündinud rahvas” lavale tuua?
Manfredil ei olnud vaja tehnoloogia arengusuundi ette näha, mingisuguse tõenäosusastmega ta teadis, mis edasi saama hakkab, sest ta on olnud paljude oluliste leiutiste initsiaator. Näiteks ristpistes oma koera portreed tikkides taipas Manfred, et selles tegevuses võib olla varjul midagi märksa mastaapsemat kui lihtsalt nõela ja niidiga tekitatud staatiline pildike. Ta leiutas piksli.
Ehk Manfred ei saanud ette näha, millal, aga ta teadis, kuidas jõuab kultuuri tehnoloogiline võimekus sellisesse faasi, et tema plaanid ja partituur muutuvad teostatavaks. Ta komponeeris teose ja jäi lihtsalt ootama. Juhus peab saama oma täringud lahti mängida. Nii ka läks.
Kuidas jõudis Manfred ooperi ideeni looduskatastroofi järel Euroopa kultuurile aluse pannud rahvast?
Manfredi loomingu taastamisel ei olnud varem tõesti miski viidanud, et ta võiks tahta kirjutada ooperit. Arvatavasti ristus siin kaks sõltumatut kavatsust. Esiteks, Manfredi heliprojekt, mille käigus ta püüdis taastada ja muuta kuuldavaks Kaali meteoriidi kukkumise lööklainest Saaremaa aluspõhja paekivisse salvestunud helide jälgi. Teiseks, 60ndatel nägi Manfred, kuidas Lennart Meri püüab sama sündmusega seotud kultuurilisi protsesse lahti kirjutada. Manfred mõistis hästi, et tal on sellest, mis toimus Kaalis, rohkem informatsiooni kui Meril ja et ta peab „Hõbevalge” sünnile kaasa aitama. „Hõbevalge” osutus tohutult populaarseks, Manfred aga on väga tagasihoidlik inimene. Ta kirjutas kõigist neist sündmustest ooperi ja jättis selle sobivat ilmumisaega ootama.
Kas Manfred ise on sekkunud rahvusooperi Estonia, Kanuti Gildi SAALi ja MIMprojecti töösse ooperi lavaletoomisel?
Ei. Manfred ei ole kunagi sekkunud, sest kontakt temaga on juhuslik ja põhineb suuremalt jaolt materjalidel, mille ta on meile avastamiseks ja taasloomiseks jätnud. Kui ta oleks meil käepärast olnud, oleks jäänud ära mitu aastat kestnud noodikirja dešifreerimine, mis oli kindlasti üks raskeimaid asju, mida MIMproject on teinud.
Kas Manfredi väljatöötatud noodikirjas leidub kusagil mujal teisi võrreldavaid partituure nüüdisaegsetele loojatele lahtimuukimiseks?
Uurimiste ja taastamiste praktika on näidanud, et Manfred ei korranud oma leiutisi. Kui ta oli millegi valmis saanud, siirdus ta tavaliselt mingi fundamentaalselt teistsuguse teema juurde.
Manfredi noodikiri eeldas, et korraga näidatakse kolme-nelja filmilinti, kusjuures lindid pidid pidevalt reaalajas üksteisest läbi põimuma, et oleks selge, milline muusikaline materjal on parasjagu esiplaanil ja milline tekitab teist-kolmandat kihti. Manfred kasutas samal ajal 3–4 projektorit, kuid see ei olnud piisav ning ilma õigete projektsioonivahenditeta polnud mõtet sellist notatsiooni edasi arendada. Nii et tõenäoliselt on ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” oma notatsioonilt maailmas unikaalne.
Lisainfot etenduse kohta leiad siit.
