Kino Sõprus alustab uue dokumentaalfilmide sarjaga

Sari saab alguse tuleva nädala esmaspäeval, 26. jaanuaril kell 19:00 ning avafilmiks on Zachary Heinzerlingi „Cutie and the Boxer“, mis tunnistati Sundance’i filmifestivalil parimaks dokumentaalfilmiks ning kandideeris ka Oscarile. See on intiimne ja võimas kaemus elust, kunstist ning kunstnike elust.


Sari saab alguse tuleva nädala esmaspäeval, 26. jaanuaril kell 19:00 ning avafilmiks on Zachary Heinzerlingi „Cutie and the Boxer“, mis tunnistati Sundance’i filmifestivalil parimaks dokumentaalfilmiks ning kandideeris ka Oscarile. See on intiimne ja võimas kaemus elust, kunstist ning kunstnike elust.

Kaader filmist

Kaader filmist

Filmi kangelasteks on New Yorgis resideeruv värvikas abielupaar – avangardi ikoon Ushio Shinohara ja tema graafilisest disainerist naine Noriko. Kunstniku ja tema muusa kirglik abielu on kestnud juba 40 aastat, täpselt sama kaua on Ushio tegutsenud Brooklyni erinevates stuudiotes ning galeriides. „Kunst on nagu deemon, mis võtab su elu üle võimust,“ ütleb Ushio.

„Cutie and the Boxer“ on emotsionaalne film loovusest, see on suur armastuslugu täis kirge ja viha ning loobumisi ja taasleidmist. Ja kõne all ei ole ainult inimeste omavahelised suhted, vaid suhted kunsti ja loomesse laiemalt. Filmile eelneb sissejuhatus.

„Sõpruse dokiõhtud“ keskendub autoridokumentaalidele ja selle eesmärk on tuua publikuni omanäolised, huvitavad ja haruldased filmipärlid ning tutvustada dokumentaalfilmi žanrit, tuues ekraanile selle paremiku nii kaugemast minevikust kui ka viimastest aastatest. Filmisarja programm varieerub dokumentaalfilmide klassikalisest mõistest kuni detailselt taaslavastatud sündmuste ja puhta fiktsioonini.

Filmil on ingliskeelsed subtiitrid. Täpsem info kino Sõpruse kodulehel
Üritusega saab liituda Facebookis

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Amatöörlusest ja surmakultuurist
Esteban Wagneri „Hea surm”
6 min

Amatöörlusest ja surmakultuurist

Ka eraldi surmale fokuseerumata võib antropoloogiakino tunduda üksjagu sünge: taotlus kedagi või midagi enne hävimist talletada on keeruline nii filmijale kui vaatajale.
Intervjuu: Tristan Priimägi
Konverentsil saab sõna ka filmikriitik ja Sirbi filmitoimetaja Tristan Priimägi. Foto: Renee Altrov
Tristan Priimägi.
5 min

Intervjuu: Tristan Priimägi

„Kriitik ei osale missivõistlustel, tema jaoks ei tohi olla oluline, kui palju ta hääli saab. Tal ei tohi olla hirmu vimmade ees. Enda suhtes peab ausaks jääma.”
Üsna napilt ei ole põnev
Kaader filmist
4 min

Üsna napilt ei ole põnev

„Murdumatu“ on suurejooneline tõsielupõhine sõjadraama Louis Zamperinist (1917–2014) – lihtsast Itaalia perest pärit poisist, kes lapsena sulitempe sooritades ja oma vanematele nuhtluseks olles poleks ette näha osanudki, kui hämmastavaks kujuneb tema elutee.
Müürileht