Kohalikud valimised: mis saab Reidi teest pärast valimisi?

Seoses oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega, pani Müürileht sel aastal kandideerivatele erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele teele küsimused, mis puudutavad sotsiaalhoolekannet, keskkonda, linnaruumi ning kultuuri Tartus ja Tallinnas, millest meieni jõudnud vastuseid tänasest alates teemade kaupa avaldama hakkame.

Seoses oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega, pani Müürileht sel aastal kandideerivatele erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele teele küsimused, mis puudutavad sotsiaalhoolekannet, keskkonda, linnaruumi ning kultuuri Tartus ja Tallinnas, millest meieni jõudnud vastuseid tänasest alates teemade kaupa avaldama hakkame.

Kaadrid Reidi teed tutvustavast videost (Tallinna Linnakantselei; Sander Treijar)

Kaadrid Reidi teed tutvustavast videost (Tallinna Linnakantselei; Sander Treijar)

Milline on teie seisukoht kesklinna ja Piritat ühendava Reidi tee osas?

Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik (vastas Õie-Mari Aasmäe)
Mõistame, et sealse liiklusläbivusega on probleeme ja sinna on kindlasti vaja lahendust. Mida me aga ei poolda on hetkel kehtiv projekt. On olemas paremaid lahendusi ja need lahendused on ka selgelt välja toodud. Me pooldame kohalike elanike ja huvigruppide kaasamist juba otsustusprotsesside alguses ning mõistame, et sellised lahendused ei saa alati olla lihtsalt ilusad ja ägedad, vaid peavad ka arvestama kohalike elanike huvidega.

Eesti Ellujäämise Erakond (vastas Raivo Orgusaar)
Reidi teel on mõtet vaid kuni Lauluväljakuni, kuna tegelikkuses puudub sellel teel tegelik otstarve, kui seda ei ehitata just Rail Baltikaga koos kavandatava merealuse tunneli jaoks, mis Viimsi poolsaarelt Soomeni kulgeks. Võtaksime Pirita-Viimsi suunalt maha seal liikuvad bussid ja asendaksime trammidega. Kuna trammid saavad liikuda Pirita tee keskel, kus hetkel on mõttetu mururiba, ja busside sõidurajad jäävad vabaks ning vabanevad autoliikluseks, vähenevad Pirita teel tunduvalt ka ummikud. Lisaks sellele, et busside liiklemine asendatakse trammidega pea kõikjal, kus bussidele oma rea omamine on ummikuid tekitamas, muutub ka linnaõhk heitgaasidest palju puhtamaks.

Reformierakond (vastas Yoko Alender)
Pooldan Reidi TÄNAVAT, kaasaegselt lahendatud tänavat, mida mööda peaks sõitma ka ühistransport, uus trammiliin Piritalt kesklinna, lisaks sidus jalgrattatee ja kõnniruum. Täna on Pirita elanike linna liikumise viisid ahtad, samuti kasvab Viimsi, ilma ühistranspordi kvaliteeti parandamata ummikuid siin ei lahenda. Kaubavedude osas oleks mõistlik linnal teha riigi ja Tallinna Sadamaga koostööd, et perspektiivis saaks kaubaveod viidud kesklinnast eemale. Tallinn on võtnud eesmärgi linna merele avada, see tähendab, et kesklinn nihkub mere suunas, mugavad ühendused eelkõige jalakäijatele, ratturitele ja ühistranspordile südalinna ja mere vahel. Reidi tee tänasel kujul seda eesmärki ei toeta. Probleem on, et taaskord planeeritakse teed ilma ümbritseva asustuseta, ehk siis nägemata ja sidumata linna erinevaid kihistusi. Tänasel kujul nihutatakse Pirita tee ummik lihtsalt linnale lähemale. Põhjatallinlaste elu ja liikumisi piki Telliskivi tänavat, mis juba tänagi ajuti umbes, mõjutab Reidi teelt lisanduv liiklus samuti. Linn on tervik ja sellisena tuleks teda ka planeerida, esmalt sõnastades, millised on väärtused, millele otsused põhinevad. Kas ehitame linna inimestele või?

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (vastas Siim Tuisk)
Me toetame Reidi tänavat, st senise tee asemel linnaplaneerimisameti poolt välja pakutud kompromissettepanekut, mis asetaks tänava alguse 100 meetrit kesklinnale ligemale, säästaks parki ning ei laseks Ahtri tänavale valguda kesklinna läbilaskevõimet ületavatel autodel. Nagu Taavi Aaski on maininud, siis Reidi tee ehitamisega ei ole võimalik tõsta Tallinna liikluskoridoride läbilaskevõimet. Reidi tänava ehitus aga rahuldaks Tallinna Sadama reka ja autoliikluse mured täna, ning 5 aasta pärast, kui raskeveokid on suunatud suuremas osas Muugale, jääks tänavaruumi isegi üle.

Valimisliit Meie Tallinn (vastas Maria Kaljuste)
Olen seisukohal, et tee on vaja valmis ehitada, kuid mitte ükskõik mis tingimusel. Kui ma saaksin fantaseerida ja oleks võimu ning raha, siis viiksin tee meelsasti hoopis maa alla, et selles piirkonnas säiluks rohelus ja promenaad ilma autoteeta täies ulatuses.

Eestimaa Rohelised (vastas Aleksander Laane)
Eestimaa Rohelised on seisukohal, et Reidi teest peab ümberplaneerimisega saama Reidi tänav. Samal seisukohal on linnaplaneerimise hariduse saanud inimesed, arhitektid, kunagine linnaplaneerimisameti juht Martti Preem, liiklusspetsialistid, keskkonnakaitsjad ja tuhanded linnaelanikud.

Reidi tee puhul selle praegusel kujul pole midagi positiivset esile tõsta, sest isegi projekti seletuskiri ütleb, et see ei täida tegelikult deklareeritud eesmärke. Küll on aga praegusel linnavalitsuse jõuga läbisurutaval projektil hulk puudusi. Alustaks sellest, et Reidi tee on planeeritud nõukogudeaegsetest arusaamadest lähtudes pehmelt öeldes liiga suureks ja keskkonda sobimatuks. Kogu arenenud maailmas püütakse sedalaadi „lahendusi” ümber teha või likvideerida. Nagu iga kaasaegne linnaplaneerija ütleks – pole maailmas ühtki linna, mis oleks oma liiklusprobleemid lahendanud betoonivalamisega ja asfaldilaotamisega. Teiseks hõivab Reidi tee praegu veel vaba kaldapealse. Kolmandaks ei lahenda see liiklusprobleeme. Neljandaks pole sinna isegi mitte sisse planeeritud trammikoridori Viimsi suunal, mis peab seal olema. Viiendaks hävitab tee praktiliselt kogu haljastuse ja avaliku ruumi ning tekitab sellest maanteekoridori. Põhjuseid võib tuua veel hulgi. Aga lõpuks jääb üks küsimus – miks teha kallilt, raiskavalt ja moraalselt vananenud projekti järgi üht autokeskset monstrumit… kui on olemas mõistlik, inimkeskne, kaasaegne, keskkonnaga arvestav ja odavam projekt? Kuna ratsionaalset vastust sellele pole, siis haiseb see asi tagatoa lubaduste ja meelehea järgi.

Roheline Liikumine andis projekti kohtusse just nimelt kõige eelnevalt kirjapandu tõttu ja ka seetõttu, et loodus ei saa vastutustundetuid linnajuhte ise kohtusse kaevata. Rohelised toetavad Liikumise initsiatiivi just seepärast, et Tallinna juhtkond pole suvatsenud täiesti asjakohaseid nõuandeid kuulata ega asjatundjate ja kodanike ettepanekutega arvestada.

Rohelised toetavad merelinna kaitseks koondunud kodanikke, Asumiseltside Liidu seisukohta selles küsimuses ja Russalka pargi säilitamist! Vt ka reiditee.ee – siin on hulk materjali!

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (vastas Henrik Aavik)
Linnaruumis on autodele mõeldud ala jagatud magistraalideks ja tänavateks. IRLi Tallinna valimisprogrammis nimetame seda paika ainult Reidi tänavaks ehk siis jah, toetame sinna tee tegemist, aga mitte praegusel laial, kiirel ja rekadele mõeldud kujul. Vaikne, aeglustatud liiklusega promenaadi juurde sobiv tänav koos paljude ülekäikudega on meie nägemus.

Müürileht ei saanud tagasisidet Keskerakonna Tallinna esinduselt, Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt, Valimisliidult Metroolinn, Eestimaa Ühendatud Vasakaparteilt ning Savisaare Valimisliidult ja Tegusalt Tallinnalt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe variparlament ehk 101 ideed
1 min

Müürilehe variparlament ehk 101 ideed

Mida sa teeksid, kui sul oleks võimalik parlamendi kõnepuldist välja käia üks idee, mis muudaks Eesti paremaks? Mida sa ütleksid? Müürileht pani sellesse olukorda 101 avaliku elu tegelast, kelle seas oli nii kirjanikke, ettevõtjaid, kodanikuaktiviste, näitlejaid, suhtekorraldajaid kui ka õppejõude. Neist inimestest moodustus…
Linnaruumi simulatsioonid taasloovad ühetaolisust
Kengo Kuma Architectsi disainitud arhitektuurivisualisatsioon Eco-Luxury Hotelist Pariisis (Kengo Kuma Architects, Dezeen)

Linnaruumi simulatsioonid taasloovad ühetaolisust

Alustades kandilise ekraani türanniast ja kaadrisagedusest ning lõpetades pikslisuhtega on digitaalse modelleerimise kaudu tekkinud standardid üks viis kaubastada erinevates meediakanalites levitatavaid harjumuspäraseid tooteid. Kuid mis on juba kord selge kuju võtnud, seda on üha raskem kujutada ette teistsugusena.
Jätkusuutlikkus on meie planeedi tuleviku tagamise tugisammas. Intervjuu Massimiliano Fuksasega

Jätkusuutlikkus on meie planeedi tuleviku tagamise tugisammas. Intervjuu Massimiliano Fuksasega

21. septembril esineb Tallinnas Euroopa arhitektuuripoliitikate konverentsil peakõnelejana Itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas, kes juhatab 1985. aastast koos abikaasa Doriana Mondrelliga omanimelist arhitektuuribürood Studio Fuksas. Arhitekt ja visionäär mõtiskleb tänapäeva urbanistliku elukeskkonna…
Müürileht