Caspervek Trio muusika elustab täna Kumu auditooriumis nõiad ja deemonid tummfilmist „Häxan”

Täna, 19. veebruaril kell 19.00 näidatakse Kumu auditooriumis üht esimestest dokumentaaldraamadest filmikunsti ajaloos. Nõiakunsti, deemonite ja eksortsismi ajalugu ja mütoloogiat käsitlev „Häxan” püüab luua tõetruud pilti keskajal valitsenud paganlikest kultuuriilmingutest ja nõiakunstiga seotud uskumustest.


Täna, 19. veebruaril kell 19.00 näidatakse Kumu auditooriumis üht esimestest dokumentaaldraamadest filmikunsti ajaloos. Nõiakunsti, deemonite ja eksortsismi ajalugu ja mütoloogiat käsitlev „Häxan” püüab luua tõetruud pilti keskajal valitsenud paganlikest kultuuriilmingutest ja nõiakunstiga seotud uskumustest.

Benjamin Christensen põrguvürstina

Benjamin Christensen põrguvürstina

Deemonite ja nõidade kujutamine on filmis suisa nii lennukas, et varjutab selle ajaloolised taotlused. Omal ajal vallandas materjal sedavõrd suure pahameeletormi, et enne esilinastust tuli teha teoses olulisi kärpeid. Ometi on film Skandinaavia tummfilmitööstuse üks esimesi edukaid tooteid ning möödapääsmatu kogu filmikunsti ajaloo kontekstis.

Filmi autor Benjamin Christensen (1879–1959) sündis Taanis Jüütimaal ning „Häxanit” (1922) peetakse tema parimaks filmiks. Ta tegutses ka stsenaristi ja näitlejana nii filmides kui teatrilaval. Häxanis võtab Christensen saatana rolli.

Pahalased ekraanil elustab endaloodud helitaustaga hispaania trio Caspervek, kes ühendab keskaegse muusika kaasaegse tõlgendusega ning lisab filmistoimuvat võimendavaid helisid. Caspervek Trio on hispaania instrumentaalansambel, mis tegutseb muusika ja visuaalsete kunstide kokkupuutealal ning on pühendunud tummfilmide helindamisele, esinedes filmifestivalidel, klassikalise muusika kontsertidel ning alternatiivmuusika festivalidel. Trio instrumentide hulka kuuluvad klaver, kitarr, trummid ja viiul.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Keldri ehitusloata laiendamine
Kaader filmist
3 min

Keldri ehitusloata laiendamine

Ulrich Seidli meeldesöövivate piltidega dokfilm „Keldris” jutustab Austria väikekodanlike perede salaeludest ja näitab, et heaoluühiskond oma näilisesse turvalisusesse uinutavas ettevaatlikkuses võib inimveidrusi silma eest peita, kuid ei kaota neid ära.
Noorte filmiklubi aitab jala filmimaailma ukse vahele saada
„Nullpunkti” režissöör Mihkel Ulk. Foto: Patrik Tamm
„Nullpunkti” režissöör Mihkel Ulk.
,
1 min

Noorte filmiklubi aitab jala filmimaailma ukse vahele saada

Tallinna Kesklinna noortekeskus koostöös laste- ja noortefilmide festivali Just Filmiga alustab 20. veebruaril 16–26-aastastele filmihuvilistele suunatud filmiklubi, mis tutvustab filminduse erinevaid külgi ja aitab noortel jala filmimaailma ukse vahele saada.
Skandaalse bestselleri ekraniseering pisut paelub, kuid ei köida
Kaader filmist
6 min

Skandaalse bestselleri ekraniseering pisut paelub, kuid ei köida

Tänu intensiivsetele seksistseenidele ning heale klapile peaosatäitjate vahel on „Viiskümmend halli varjundit” mõnevõrra stimuleeriv ja seega mitte täielikult igav, kuid filmil napib subtiilsust ja sel pole väga palju pakkuda intellektuaalses plaanis, jättes lõpuks sisse ebapiisava tunde, et…
Müürileht