Selle nädala pühapäevani, 24. septembrini on Eesti Loodusmuuseumi hoovis taas avatud sügisene seenenäitus. Sel aastal 55. korda külastajate ette toodav väljapanek esitleb arvukalt seeneliike, mille hulgas on nii söödavaid, mittesöödavaid, tinglikult söödavaid kui ka mürgiseid liike. Lisaks seenemaailma mitmekesisuse tutvustamisele on sel aastal eraldi luubi all inimese konkurendid seeneroale – seeneussid.

Peale seenenäituse on Loodusmuuseumis väljas postrinäitus, millega heidetakse pilk kümnele kelmikamale seenenäituse reklaamplakatile. Pildil Hendrik Tusti kujundatud plakat aastast 1974.

„Eestist on leitud üle 7000 seeneliigi, millest vaid 400 on määratletud inimesele söödavatena. Seenekorvi ja söögilauale ei tohiks aga sattuda umbes 200 suuremal või vähemal määral mürgist liiki, mille ilus välimus ja ahvatlev lõhn nende mürgisele olemusele ei viita. Seega on äärmiselt oluline teada, millised seeneliigid peaksid meiega metsast koju tulema ja millised mitte,“ räägib seenenäituse kuraator Marja-Liisa Kämärä.

Näitusel antakse ülevaade nii seeneriigi mitmekesisusest kui ka õpetatakse inimesi eristama neile mürgiseid ja ohutult söödavaid liike. „Liialdamata võib öelda, et seenenäituselt saab elutähtsat teavet – mis on söödav ja mis tapab ning kuidas neil vahet teha,“ ütleb Kämärä.

Ühelegi seenelisele ei ole ilmselt võõras ka olukord, kus pealtnäha ilus seen on lähemalt vaadates ussikäikude labürint. „Sel aastal uurime seenenäitusel lähemalt ka seda, kes on inimeste konkurendid seeneroogadele ehk kes on need nii nimetatud seeneussid. Lisaks räägime ka sellest, et peale „seeneusside“ meeldib seentega maiustada ka paljudele teistele, alates nälkjatest ja lõpetades karuga,“ tutvustab selleaastast fookust kuraator.

„Putukate vastsed elavad tegelikult ligi 80% seentes ning ka suurem osa pealtnäha ussitamata seeni peidavad endas pisikesi ovaalseid munasid, millest võimalusel areneksid putukate vastsed,“ räägib Marja-Liisa Kämärä. „Näituselt leiab vastuse ka küsimustele, kas ussidega seent võib süüa ning kas ussitamine on inimtoiduks ohutu seene tunnuseks,“ avab Kämärä teemat.

Et loodusmuuseumi hoovi kerkivas rikkalikus seenemaailmas paremini orienteeruda, on kohapeal kogu näituse vältel olemas konsultandid, kes aitavad seene-küsimustele vastuseid leida. Nii nagu varasemalt, on kõik külastajad oodatud näitusele kaasa võtma ka oma määramist vajavad seened.

„Ja kes soovib anda oma panuse meie hoovi rajatud seenemaailma rikastamisesse, on oodatud oma seeneleiud meile tooma. Esinduslikud, tervikliku jala ja kübaraga seened paneme näitusele välja ning põnevamate juurde lisame soovi korral ka tooja nime ja seene leidmisloo,“ kutsub Marja-Liisa Kämärä inimesi üles ka oma panust näituse täiustamisesse andma.

Loodusmuuseumi 55. seenenäituse puhul avatakse aga ka veel teinegi väljapanek. 15. septembrist alates saab Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis vaadata ülevaadet põnevamatest seenenäituse plakatitest läbi ajaloo, millest vanimad pärinevad 1940ndatest aastatest.

Vaata lisa Eesti Loodusmuuseumi kodulehelt.