Liblikas – Unholy Moly (2017)

Kauamängiva kokkupanek on korralik töö. Kõige muu juures (lindistamine, miksimine jne) tuleb algul kompositsiooniliselt nelikümmend minutit huvipakkuvat muusikat kokku mõelda.

Kauamängiva kokkupanek on korralik töö. Kõige muu juures (lindistamine, miksimine jne) tuleb algul kompositsiooniliselt nelikümmend minutit huvipakkuvat muusikat kokku mõelda.

Igal žanril on oma klišeed ning probleemid, mida selle protsessi käigus vältida. Bändi Liblikas uus album „Unholy Moly” on oma mõjutustega niivõrd mitmekesine, et neid stampprobleeme on ka mõneti lihtsam leida. Postrokki, sludge’i ning kõike muud head kombineeriv album pole selles veel täielikku lihvi saanud ning tihtilugu jäävad laulud seetõttu üpris anonüümseks ning kokku sulanduvaks (albumi keskpaik on selles kõige suurem süüdlane).

„Unholy Molyl” on sellise lähenemisega üpris raske kuulaja tähelepanu pidevalt maksimumi peal hoida. Sellel pole ju miskit viga – andku taevas, et kõik žanrid hitivabriku tootmisahela peale üle ei läheks. Kuid lihtsamate hook’ide puudumine paneb samuti rõhku atmosfäärile, milles tuleb segava faktorina esile pillimängijate kiiduväärt, ent tiimitööd veidi rikkuv ambitsioon, kuna igal suvalisel hetkel tunduvad kõik instrumendid tähelepanu pärast võistlevat. Seega on käesolev mõnusa groove’i ja igati kompetentse pillitööga album võrdlemisi raskesti ligipääsetav, kuid žanri fännidele kindlasti meelepärane.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Plaadiarvustus: Liblikas – Mothers’ Finest (2014)

Plaadiarvustus: Liblikas – Mothers’ Finest (2014)

Liblika uus LP „Mothers’ Finest” algab suurejooneliselt. Kohe on aru saada, et meil on tegu massiivse, ent keeruka müramasinaga, mis töötab oma massile vaatamata nagu kellavärk.
Get Your Gun – Doubt Is My Rope Back To You (Empty Tape, 2017)

Get Your Gun – Doubt Is My Rope Back To You (Empty Tape, 2017)

Get Your Guni „Doubt Is My Rope Back To You” toimib rituaalina, mida kuulates tekib tunne, nagu keegi manaks enda seest igavest kurbust välja.
Kurjam – Surm tappis ära (2017)

Kurjam – Surm tappis ära (2017)

Igiliikurist pungilegendi Kurjami näiline regressioon ajalukku uue albumiga „Surm tappis ära” on tegelikult igati loogiline: kui tänapäeval punkarid ja hevivennad enam lõuga ei saa („Seda kurb on vaadata”), siis miks mitte võtta ette aeg, mil eestlased igal pool tappa olevat saanud.
Müürileht