Hammastest, valsist ja miiniväljast luuletab Kaarel Mihk.
kõnnitee on hambaid täis
ehk oli seegi kunagi
kellegi naeratus
*
võrdseks lõpuks saand
diletant ja virtuoos
valss miiniväljal
*
elu on näidanud
pole raatsinud vaadata
*
naer ootab nalja
kannatus katkeb
tuleb leppida traagikaga
Kaarel Mihk on erapooletu vaatleja.