Piret Põldver luuletab sellest, kuidas ta on koolitatud mõtlevaks masinaks.

Illustratsioon: Ann Pajuväli

Nokin lahti seoseid, mida aastakümneid osavalt kinni mätsind.
Ma olen nagu mõtlemise masin.
Olen loogiline ja koolitatud.
Kui ütlen lause, võib kindel olla, et järgneb sidus mõte.
Ma seon maailma mõtestatud tervikuks,
olen mõtlemise masin
ja ma ei tea, mida tegelikult tahan.
Ma olen loogiline ja ma ei tea, mida ma tegelikult tahan.

Ma olen mõtlemise masin.
Ma tahan mõistlikke asju.
Näiteks tunda end hästi ja olla õnnelik.
Aga ma olen masin ja masin ei tunne,
masin ainult teab, mis talle hea on,
kust läheb piir ja milleks.
Ma olen mõtlemise masin
ja masin tahab mõelda end vabaks.
Masin tahab lennata,
aga ta teab, et tal pole tiibu.
Masin tahab puhata,
aga pole nuppu, mis lülitaks välja.
Masin ei oska ennast välja lülitada.
Masin ei oska mängida.

Ma ei ole ju puhkamise ja mängimise masin.
Olen mõtlemise masin.
Ma mõtlen.
Mõtlen, kuidas olla rõõmus ja puhata.
Mõtlen.
Sest olen koolitatud mõtlemise masin.

Piret Põldver tegeleb valdavalt erinevat laadi tekstide kirjutamise, lugemise ja toimetamisega.