Müürilehe z-generatsiooni numbris luuletab nooruslik igrek, kel suurekskasvamine siiski südamel.

Illustratsioon: Ann Pajuväli

lükkan päevi
hommikust
õhtusse
kas ma täna
olin
tubli
kas ma
pingutasin
kas ma
püüdsin
lootsin
liigutasin
oma
käsi
jalgu
küünarnukke
kas ma
tööd
otsisin
kas ma
rõõmustasin
nutsin
vihastasin
kas ma
hingasin
sisse
ja
hingasin
välja
või
hoidsin
hinge
kinni
püüdmata
lootmata
proovimata
tundmata
oma
kehaosi
oma
võimalusi
tundmata
rõõmu
tundmata
enam
kurbustki
või viha

**

kaks-
kümmend
kuus
millal
see
juhtus
millal
kadus
noorus
millal
tekkis
vastutus
kogu
maailma
kogu
maailma
ees
millal ma
siis
nautisin
hetkeks
üldse
midagi
kasvõi
imevähe
millal ma
noor
olin
millal ma
kasvama
pidin
ja
kus
olen ma
nüüd
ei noor
ega ka
piisavalt
vana

vaheala

Maarja Mäemets (snd 1991) on luuletav klaasi- ja fotokunstnik. Tulevikus ehk ka professionaalne vabasukelduja.