Märtsi luulerubriik liigub mööda põlenguid, ajajooksu ja oma surelikkuse tunnetamist.
Metall kohtub tulega
Plahvatus, mis lõhkab terastrossid
hapra elujäänuse valukeha ümbert
ajab juuksekarva lõhki
soonib luuni igavese armi
sõlmib keelepaelad
silub savikeha
hingab elu sisse
vöö loitsuvööle
salapahakiri
põhust süda krabiseb
armsalt, ohtlikult
leek viskab kõrgele sädemeid
**
Kõik olulised asjad
on juba ära olnud
kõik verstapostid
maha sõidetud
ees paistab hulk lagedat
mõttetut hallust
enne lõplikku pimedust
Ettevaatust, see vaid näib nii
Paljud olulised asjad
on juba juhtunud
neist hakkavad kasvama
uued veel tähtsamad
Paljud neist vajalikud
suur osa neist rõõmustavad
Küll vaevaliselt, ent visalt
oleme sõitnud ülesmäge
libiseme vaikselt madalamatesse pilvedesse
teisel pool pilvi
ootab midagi uut
Hoia kõvasti kinni
tüüri ettevaatlikult mäekurude vahel
hoia kõigest olulisest
mis juba on juhtunud
Teisel pool pilvi kasvab neist
uus, veel tähtsam tegelikkus
Maria Lee on luuletaja, dramaturg, trükitehnoloog ja kaasamõtleja ning teeb eri asju, mis parasjagu tegemist vajavad.
