Mikk Tšaškini read liiguvad linnast linna, aastaajast aastaaega, lootusest tühjusesse ja tagasi.
*

tõmba kardinad eest ja lase päikesevalgus sisse!
lase teistel kanda su ko/or/maid /nii hakkab kergem/
kuula jutlusi ja ole tubli baptist sest maailmas on liiga palju
musta ööd ja musti riideid liiga palju Neue Deutsche Todeskunst’i
liiga palju tagarääkimist liiga palju alleesid kodualevikes
mis ei vii kuhugi
liiga palju palukesi mida peab kerjama
liiga vähe armastust
mis avaks uksi
liiga vähe roosasid prille liiga vähe puutumata loodust
liiga vähe lootust /sest lootus kannab alati
isegi kui oled pooleldi laip/
kui tõmbad kõik enese peale
pead tingimata vajuma maadligi
*
laula mu laule ketra mu kujundeid
nagu katkist plaati vea mu juhtmed
lähima kontaktini ja pane mind tööle
sest ma olen kustunud – nagu paljud –
tyhjana ringlen mööda
tartu tänavaid võõrana
sest ma olen end maha myynud
yhele suvituslinnale kusagil lõunas
kodu mis pole kodu
vool mis pole vool
aga kannab
*
eelkõige ylekuumenemine
eelkõige põud
eelkõige tunne et on suvi
isegi kui on sygis
sest
laused kriibivad yksteise vastu
ja see tekitab soojust
see tekitab tyhja silmavaate
ma näen aga pole seal
ma olen yle lendavate pääsukeste
yle kõrgete kuuselatvade
kusagil kaugel
põleb Notre-Dame
nagu toona
*
nagu kõhtu tekkiv ebameeldiv ärevus
nagu liim mis sind millegi kyljes hoiab
ja on yldse igatmoodi vastik
nagu maa aga mitte nagu taevas
/kui maa on must siis taevas ei ole
syndinud õhust yleni eeterlik/
nagu umbrohi aga mitte lilled
suudlused mis võivad ka olemata olla
sest sa oled neist tydinud
nagu devalveerunud armastus
mis su tuppa tungis vastiku haisuna /palun sule aken
palun sule aken ma ei kannata seda/
igatpidi katkine räämas nagu mahajäetud
aga samas terviklik nagu kivid
millega pole midagi peale hakata
need lihtsalt seisavad
põllu veerel keset linna
ja ei ytle mulle mitte kui midagi
**
Mikk Tšaškin on noor luuletaja, kelle jaoks luule on väga lai mõiste, see tähendab: „kõik on luule”. Luuletused on tal isiklikud ja toituvad unenägudest, argistest mõtetest ning unetusest.



