Linnakärale maapiirkondi ja väikelinnu eelistav ning seal oma asja ajav kunstirahvas on põliselanike silmis küll mõnikord veider, ent sellegipoolest tänuväärt nähtus, kes kõikvõimalikest takistustest hoolimata väsimatult asjatab ja äärealade kultuurielul hinge sees hoiab. Heidame pilgu seitsme sädeinimese tegemistele, mis toovad Eestimaa külade vahele värskendavaid tuuli.
2009. aastal toimus Kose Noortelaval Mihkel Leisi eestvedamisel esimest korda pealkirja „Maheda muusika õhtu” kandev kontsert, mille eesmärk oli pakkuda kohalikele väikest muusikalist kultuurielamust.
Sellest on kasvanud nüüdseks välja Maheda Muusika festival, kus on au sees keskkonnasõbralikkus ning rahvus- ja pärimuskultuuri esiletõstmine. Lisaks kogutakse raha Kose Gümnaasiumis tegutseva Rokikooli toetuseks, mille kasvandikke igal aastal ka festivalil üles astub. Maheda Muusika festivali projekti ja programmi juhib Sandra Leis, Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse taustaga tütarlaps, kes on ennast Kosel sisse seadnud ning naudib vaikuse, lõõgastava looduse ja tuttavate inimeste tõttu väga väiksemas kohas elamist. „Suuremate linnade kiire elutempo ja müra ei kutsu sinna pikemaks jääma,” ütleb ta. Põhjus, miks Sandra sündmust aastaid tagasi korraldama hakkas, oli soov teha oma kodukoha elanike jaoks midagi mõnusat ja toredat. „Kui näen festivali ajal rahulolevate inimeste nägusid ja mõni neist tuleb ka juurde ning ütleb, et ajan õiget asja, siis see teeb tuju heaks küll!” sõnab Sandra.
Lisaks peab ta suureks plussiks abivalmit vallaelanike kogukonda, kes igal aastal festivali külastavad ja erinevate vahenditega toetavad. Suurimaks raskuseks on Leisi sõnul muidugi eelarveliselt joone peal püsimine, mille tõttu jäävad mitmed head ideed ellu viimata, kuid sellest hoolimata on Sandra optimistlik ning usub, et järjekindlalt tegutsedes olukord paraneb. Kosel igatahes loovat pinnast on ning nii toimetabki seal mitmeid loome- ja kultuuriinimesi ning vastavaid asutusi, alustades kunstikoolist ning lõpetades laulu- ja tantsuringidega.
