Linnakärale maapiirkondi ja väikelinnu eelistav ning seal oma asja ajav kunstirahvas on põliselanike silmis küll mõnikord veider, ent sellegipoolest tänuväärt nähtus, kes kõikvõimalikest takistustest hoolimata väsimatult asjatab ja äärealade kultuurielul hinge sees hoiab. Heidame pilgu seitsme sädeinimese tegemistele, mis toovad Eestimaa külade vahele värskendavaid tuuli.

Keio Soomelt. Foto: Priit Simson / Ekspress Meedia

Rakvere külje all elav Keio Soomelt tegutseb Hunt Kriimsilma kombel mitmel rindel. Ta on Rakvere Kooristuudio So-La-Re dirigent, Kohtla-Nõmme valla meeskoori Kaevur abidirigent ning Viru-Nigula vallavalitsuse kultuuri- ja noorsoonõunik. Kooridega teeb Keio parasjagu ettevalmistusi laulupeole minemiseks ning Viru-Nigulas on tal oma osa haldusreformi käigus parema kultuurikorralduse elluviimisel. Muusikafestivalide korraldamisega on Keiol ammu käpp valge, tema rollid on varieerunud nõuandjast peadirigendini ning seda punklaulupeol Rakveres, Ebahariliku Muusika festivalil Aseris, Merepäevadel Kundas ning mõisakontsertidel Lasilas. Oma panuseks kodanikuühiskonda peab Keio aga LGBTI filmifestivali Festheart, mida ta koos kunstnik Teet Suurega veab.

Festheart toimus esimest korda 2017. aasta sügisel ning programmis olid filmid gei- ja lesbiarmastuslugudest ning soolisest eneseleidmisest. Festival oli korraldajate sõnul väga edukas vaatamata mõne aktiivse linnakodaniku vastuseisule. Soomelt ütleb selle kohta, et eks väikelinn ole LGBTI-teemadel keskmisest tundlikum, kuid Festhearti üks keskseid ideid oligi näidata mitteheterote eksistentsi võimalikkust just seal, kus see on märksa suurem tabu kui suurtes keskustes. Samas ei pea Soomelt festivali vastaseid vaid pinnuks silmas, kuna just pärast EKRE, ühe Rakvere valimisliidu ja Objektiivi sõnakamat kampaaniat hakkas festivali pangakontole vaikselt toetusi tilkuma. Soomelt soovitab justnimelt neil, kes üritusse umbusuga suhtuvad, kohale tulla ja vaadata, millega tegu on, kusjuures sama kehtib pungipelgurite ja punklaulupeo kohta. Kriitikat jagab Soomelt hoopis Rakvere linnavolikogule, kelle juhtimiskultuur võib tema sõnul olla ebaprofessionaalne ning kultuuripoliitika väga heitlik. Festhearti kaaskorraldaja Teet Suur leiab, et Rakvere linn ei osanud kunagise tööandjana lihtsalt Soometi potentsiaali ära kasutada, ning ütleb, et tegemist on kõige ehtsama sädeinimesega, kes valdab muu hulgas võimet seista väärikalt vastu poriloopimisele. Just Festhearti-suguse üritusega muudab kultuurikorraldaja maailma paremaks paigaks neile, kes seda veel ise teha ei julge.