Olgugi et menopaus puudutab suurt osa elanikkonnast, katab seda siiani saladusloor ja selle ümber on hunnik tabusid. Nüüd, kui julgeme rääkida avatumalt nii seksist, päevadest kui ka sünnitamisest, on ka aeg päris vestluseks menopausi teemal.

Illustratsioon: Johanna Ruukholm

Ma ei mäleta enam, mis vanuses mul päevad algasid, kuid meenub sellega seonduv häbitunne, mis ei olnud tingitud teadmatusest oma kehaga toimuvast. Koolis ei räägitud küll PMSist, eri hügieenitarvete omadustest või sellest, et tampooni või sidemete suurus on seotud verehulga, mitte su vagiina suurusega, küll aga toonitati, et tegu on naiseks saamise algusega ja et emaka kaasaskandmisega kaasneb suur vastutus. Päevade häbi oli toona aga teismeliste tüdrukute seas üleüldine, sidemete ja tampoonide ostmine oli piinlik (suisa nii piinlik, et valetasin ükskord sõbrannale, et ostan sidemeid emale), neid koolivetsus vahetades muretseti, et kõik kindlasti kuulevad, ja lekkivad püksid põhjustasid nii suurt hirmu, et klassiõde kandis pikalt kahte sidet korraga. Hoolimata asjaolust, et menstruatsioonist prooviti maalida õpikutes ja tüdrukutele mõeldud käsiraamatutes pilti kui naiselikkuse sümbolist, seostus see suuremale osale vaid füüsilise ebamugavuse ja häbiga. Mitmeid valuvaigistite ja NO-SPA kooslusi katsetades, pillidega päevi edasi lükates ning juba kolmandat „ausalt ei leki” menstruaalanumat proovides muutub „naiselikkuse ime” nägemine üha raskemaks ja võin mürki võtta, et suur osa noortest naistest on vähemalt paar korda elus fantaseerinud sellest müstilisest perioodist, kui see kõik viimaks läbi saab – menopausist.

Mis on menopaus?

Menopausiks loetakse ajahetke, kui naisel on viimasest menstruatsioonist möödas enam kui aasta, ja see jaguneb tinglikult kolmeks: perimenopaus ehk esimeste muutuste teke, premenopaus ehk periood enne viimast menstruatsiooni ja postmenopaus ehk menopausile järgnev periood. Perimenopausi loetakse menopausi tippajaks ja selle kestus võib ulatuda paarist aastast 10–15 aastani. Euroopa naistel algab menopaus keskmiselt 51. eluaastal. Menopausi algusaeg võib kultuuriti erineda, sest see sõltub suuresti sotsiaalsest kuuluvusest, ümbritsevast keskkonnast, elustiilist jne. Enne 45. eluaastat algavat menopausi peetakse varajaseks ja eriti enneaegse menopausi puhul soovitatakse sageli hormoonasendusravi. 

Hormoonravi käigus manustatakse iga päev naissuguhormooni östrogeeni ja olenevalt vajadusest ka progesterooni või selle analoogi progestiini (viimast ainult emaka olemasolu korral vähiriski maandamiseks). Kui tavapärase menopausi puhul aitab hormoonravi sümptomeid leevendada, siis enneaegse menopausi puhul on see äärmiselt vajalik südame-veresoonkonna ja luustiku kaitseks. Menopausi sümptomeid nimetatakse kokkuvõtvalt ka kliimaksiks, viimase all peetakse sageli silmas lihtsalt kuumahoogusid. Kuigi keskmiselt kestavad menopausi sümptomid kuni viis aastat, kannatab 20% naistest kuumahoogude all kuni 15 aastat[1]. Seega, kui arvestada keskmise eluea tõusu, räägime menopausi ja postmenopausi puhul perioodist, mis moodustab üsna arvestatava osa naise elust.

Kui arvestada keskmise eluea tõusu, räägime menopausi ja postmenopausi puhul perioodist, mis moodustab üsna arvestatava osa naise elust.

Olgugi et kuumahood ja öine higistamine võivad näida kui väiksemat sorti probleemid (vähemalt ei veritse enam!), siis nagu eespool mainitud, võivad need kesta üsna pikka aega ja tuua kaasa mitmeid psühholoogilisi raskusi. Esiteks on kuumahood tihti ootamatud ja ebamugavad. Rahvarohkes kohas higiga kattumine koos tundega, et oled kohe iseeneslikult süttimas, tekitab paljudes naistes ärevust ja piinlikkust. Öine higistamine ei tähenda ainult seda, et pead tüütult palju voodipesu ja kattemadratsit vahetama, vaid ka uneprobleeme, millel on juba tõsisemad tagajärjed nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni taseme langus põhjustab ka muudatusi ainevahetuses, nt rasvade ladestumises, mis tähendab paljudele naistele kaalutõusu ja südame-veresoonkonna haiguste riski. Lisa potentsiaalsete sümptomite nimekirja veel peavalu, meeleoluhäired, lihas- ja liigesevalud, luuhõrenemine, libiido langemine, mäluhäired, lihasmassi vähenemine, naha ja juuste kuivus ning emaka allavaje.

Liiga vara algav paus

Menopausi ja sellega seonduvate sümptomite naeruvääristamine või pisendamine ei ole probleem ainult keskealistele ja vanemas eas naistele. See puudutab kõiki emakaga inimesi, sealjuures ka mittebinaarseid isikuid ja osa transmehi. Ühtlasi mõjutab see neid naisi, kes kannatavad varajase menopausi all, mis võib ilma õigeaegse hormoonasendusravita lühendada naise eluiga, sest suurenevad mitmed terviseriskid. Aga oota! See pole veel kõik. Kuigi hormoonravi on teatud puhkudel elupäästev ja hädavajalik, võivad ka sellega kaasneda terviseriskid, nagu suurenenud risk trombide või rinnavähi tekkeks. See catch-22 olukord ei tähenda, et hormoonravi peaks kartma, eriti kui käiakse regulaarselt tervisekontrollis ja kui seda teostab arst, kellel on piisavalt infot patsiendi tervise kohta. 

Varajane menopaus on tingitud munasarjade töö lakkamisest kas geneetilistel või tervislikel põhjustel, nt kui vähiravi käigus ollakse sunnitud munasarjad eemaldama. Reaalsuses teame me varajase menopausi kohta veel vähe, kuid lisaks suurtele terviseriskidele kaasnevad sellega sageli ka psühholoogilised probleemid. Kui naiseks olemine on seotud viljakusega ja viljakus on seotud reproduktiivsete organite laitmatu tööga, siis kes ma ilma päevadeta üldse olen? Olgugi et on naisi, kelle jaoks päevad on nii suur ebamugavus, et nende kestust ja algusaega mõjutatakse hormonaalsete vahenditega, ning üha rohkem naisi ei soovi lapsi saada, on valikuvõimaluse olemasolu paljudele siiski oluline. Menopaus ja sellega seonduvad terviseriskid ning psühholoogilised probleemid puudutavad ka paljusid transmehi ja mittebinaarseid inimesi ning on tõenäoline, et nemad julgevad veelgi vähem abi otsida. 

Menopaus ja seks

Väga vähe, kui üldse, räägime sellest, kuidas menopaus mõjutab naiste seksuaalsust. Üheks põhjuseks on häbitunne, kuid suuresti on selle tinginud lihtsalt misogüünia. Kui vanemaid mehi nähakse seksuaalsete vajadustega inimestena, kelle puhul on noorema naise võtmine loomulik elutsükli osa, siis vanemaid naisi nähakse tihti „tädide” või „muttidena”, kes suure tõenäosusega ei tunnegi seksi vastu huvi. Vanusega väheneb ka meestel libiido, aga meeste erektsioonihäirete raviks on mitmeid ravimeid ja alternatiivmeditsiinis ei häbeneta viia terveid loomaliike väljasuremise äärele lootuses, et musta ninasarviku sarv või elevandi võhad ravivad lõtva peenist.

Kui vanemaid mehi nähakse seksuaalsete vajadustega inimestena, kelle puhul on noorema naise võtmine loomulik elutsükli osa, siis vanemaid naisi nähakse tihti „tädide” või „muttidena”, kes suure tõenäosusega ei tunnegi seksi vastu huvi.

Menopausiga kaasneb tupe limaskesta õhenemine, mistõttu seks võib muutuda naisele ebamugavaks või valusaks. Paljude jaoks sarnaneb see justkui teistkordse süütuse kaotamisega (ei, mitte romantilises mõttes), kus tuleb oma keha ja vajadusi uuesti tundma õppida. Kuna naiste seksuaalsele rahulolule ei pööratud minevikus just ülemäära tähelepanu, võis uskumusel, et teatavas vanuses naised ei soovi seksida, ka tõepõhi all olla – nad lihtsalt ei saanud võimalust oma seksuaalsust avastada. X-generatsiooni esindajad on aga eneseteadlikumad ja julgemad otsima leevendust nii langenud libiidole kui ka tupekuivusele, mida võivad pakkuda seksmänguasjad, tupekreemid, seksikoolitused või avatum suhtlus oma partneriga.

Toetada, mitte karistada

Kui viljakus on pea kõikides kultuurides alati au sees olnud, siis muid naiste reproduktiivse tervisega seonduvaid nähtusi on peetud pigem tabulisteks. Eriti suure tabu all on menstruatsioon ja menopaus, mis lisaks ilmselgetele bioloogilistele muutustele tähistavad ka muutusi selles, kuidas me ühiskonnana naisesse suhtume. On kultuure, kus menstrueerivat naist nähakse räpasena ja menopausi peetakse naiseks olemise lõpuks, aga näiteks Ameerika põliselanike seas on kehtinud läbi aegade teistsugused arusaamad. Põhja-Ameerikas ja Kanadas paiknev Ojibwe nime kandev põliselanike kogukond on toomas vaikselt taas au sisse seni kadumisohus olnud traditsioone, mille sekka kuuluvad ka menstruatsiooniga seonduvad rituaalid. Ojibwe kogukonnas peetakse seda spirituaalseks kogemuseks, mille ajal on naised küll omaette hütti eraldatud, kuid mitte nende häbistamiseks, vaid nad vabastatakse selleks perioodiks töötegemisest ning antakse ruumi sisemiseks arenguks ja eneserefleksiooniks. Naisi ei karistata nende reproduktiivse tervisega seonduvate protsesside eest, vaid neile proovitakse pakkuda hoopis hüvesid. 

Mitte ainult Ojibwe kogukonna, vaid suurema osa Ameerika põlisrahvaste jaoks on vanematel naistel olnud ajalooliselt tähtis roll naiste reproduktiivse tervise vallas oma teadmiste ja oskuste edasiandmisel. Selle alla kuulub kõik alates menstruatsioonist, abordi tegemisest, rasedusest, sünnitamisest ja rinnaga toitmisest kuni selleni, kuidas leevendada menopausi sümptomeid. Menopausi endasse suhtuti kui neutraalsesse või positiivsesse nähtusesse ja vanemaid naisi nähti tarkuse kandjatena, kes jagasid oma teadmisi nii nooremate naiste kui ka üldiselt kogukonnaga. Olgugi et tänu internetile on meil infole justkui piiramatu ligipääs, on jäänud vähemaks just isiklike kogemuste kogukonniti jagamist. Naised võivad rääkida sünnituslugusid või jagada nippe PMSi leevendamiseks, aga kui paljud meist on üldse kursis sellega, mis on menopausi sümptomid või kuidas meie emad, vanaemad või vanatädid on sellega toime tulnud?

Üleminek kuhu?

On mitmeid põhjuseid, miks menopausi peetakse nii tabuliseks teemaks, et selle olemus on siiani mõistatuseks ka suuremale osale naistest. Kui kultuuriliselt suhtume menstruatsiooni kui naiseks saamise algusesse, olgugi et veritsus on paljudele rõõmus sündmus hoopis vastupidises valguses („jess, ma pole rase!”), siis menopausis nähakse naiseks olemise lõppu ja vananemise sümbolit. Menopausi nimetatakse tavakasutuses ka „üleminekueaks”, aga ähmaseks jäetakse see, kuhu üleminek toimub. X-generatsioon on ilmselt üks esimesi, kes proovib vaikselt kannatamise asemel menopausi sümptomite leevendamiseks lahendusi leida, sageli aga frustreerivalt tulutult. Meditsiinisüsteem on olnud alati kaldu mehe kui keskmise inimese musternäidise poole, kui välja arvata rasedus või reproduktiivorganeid puudutavad haigused. Seega ei keskenduta eriliselt sellele, mil moel mõjutab sooline kuuluvus naiste tervist või mis riskigruppidesse nad vastavalt vanusele kuuluvad. Menopausi üheks väheseks üldteada tunnuseks on kuumahood, aga kui jätta kõrvale rahvasuus levivad stereotüübid, kuidas vanad naised muutuvad kurjaks, kasvatavad vuntsid ning kaetavad kariloomi ja noori neitseid, siis teame muude sümptomite kohta häbiväärselt vähe. 

Halvad võbinad, head võbinad

Naise menopausikogemust mõjutab suuresti tema suhtumine sellesse protsessi. Seda mõjutab omakorda ümbritseva keskkonna vaade sellele. Olgugi et ideaalis võiks menopaus tähendada vabanemist menstruatsiooniga seonduvast ebamugavusest ja seksuaalse vabaduse suurenemist, võib need plussid nullida see, kui naine ei saanud soovitud lapsi või puutub kokku lähikondlastega, kes suhtuvad menopausi negatiivselt. Menopausi suhtutakse negatiivsemalt nendes kultuurides, kus naise peamise väärtusena nähakse tema viljakust. Läänemaailmas kirjeldatakse menopausi tihti üsna meditsiiniliselt, maalides sellest sageli pildi kui haigusest, mis on tingitud asjaolust, et naise keha ei toimi enam soovitud moel. Araabia maades nimetatakse menopausi meeleheiteeaks, mis on samuti üsna pessimistliku alatooniga, Jaapanis aga öeldakse selle kohta „kuumahoog”, viidates ilmselt peamisele sümptomile. Islamimaades ja suuremas osas Aafrika ühiskondadest tähendab menopaus seda, et naine ei pea enam pidama kinni rangetest soorollidest, mistõttu nendes ühiskondades suhtutakse menopausi sageli positiivsemalt[2]. Näiteks on menstrueerivatel naistel keelatud võtta osa ramadaanist, mis stigmatiseerib ja eraldab neid teistest pere- või kogukonnaliikmetest. 

Prognoositakse, et 2025. aastal kogeb menopausi üle miljardi naise, see tähendab ligi 600 miljardi dollari suurust turupotentsiaali, millest start-up’id ei ole veel kinni hakanud.

Võta kõik, mida võtta annab

Prognoositakse, et 2025. aastal kogeb menopausi üle miljardi naise, see tähendab ligi 600 miljardi dollari suurust turupotentsiaali, millest start-up’id ei ole veel kinni hakanud. Nüüdseks räägime juba naistest, kes otsivad lahendusi ja on valmis oma elukvaliteedi parandamise nimel ka raha kulutama. Armsad iduettevõtjad, meil ei ole vaja uut toidutellimise rakendust, teid ootab täiesti asustamata valdkond, mis on täis maksejõulisi inimesi ja võimalusi päriselt head teha. Isekalt loodan, et mida rohkem sel teemal rääkida, seda rohkem panustatakse ka menopausi sümptomeid leevendavate meetmete arendamisse ning kui ise sinna õnnistatud ikka jõuan, saan keskenduda kõigele sellele, mis on ühes Õhtulehte tõlgitud artiklis menopausi juures positiivsena toodud: „[P]ole vaja muretseda rasedaks jäämise pärast ja mingil hetkel hakkab ka stress vähenema. Paljudel naistel jääb pärast menopausi lõpuks aega asjadele, mis neid ennast tõeliselt huvitavad.”[6] Menopaus võib potentsiaalselt olla parim aeg su elus! 

[1] Vingissaar, M. 2017. Naiste kolmas iga: põhjalikult menopausist ja kõigest sellega kaasnevast. – Delfi Naistekas, 13.01. 
[2] Jones, E. K.; Jurgenson, J. R.; Katzenellenbogen, J. M.; Thompson, S. C. 2012. Menopause and the influence of culture: another gap for Indigenous Australian women? – BMC Women’s Health, nr 12.

Hele-Mai Viiksaar omab kirjandusteaduse magistrikraadi, mida ta on kasutanud edukalt ära internetis vaidlemiseks ja tasuta raamatute saamiseks.

Johanna Ruukholm on visuaalkunstnik, kelle töö varieerub veebilehtedest abstraktsete illustratsioonideni. Ta on osa disainiduost Jojo&me ja puhkehetkedel teeb savist lillekujulisi tarbeesemeid.