Metsaruuporid said ujuva järglase

Käesoleval suvel toimus Soomaal kümnepäevane rahvusvaheline, peamiselt arhitektuuri- ja disainitudengitele mõeldud suvekool, mille käigus mõeldi välja ja ehitati valmis kolmest veepinnal ujuvast objektist koosnev peatus- ja puhkepaik loodusmatkajatele ja kohalikele elanikele.

Käesoleval suvel toimus Soomaal kümnepäevane rahvusvaheline, peamiselt arhitektuuri- ja disainitudengitele mõeldud suvekool, mille käigus mõeldi välja ja ehitati valmis kolmest veepinnal ujuvast objektist koosnev peatus- ja puhkepaik loodusmatkajatele ja kohalikele elanikele.

Veetee. Foto: Tõnu Tunnel

Veetee. Foto: Tõnu Tunnel

Saunast, ujuvast lõkkeasemest ja varjualusest koosnev kunstsaarestik kaotas lansseerimise käigus ühe osa, sest saun osutus nii eksperimentaalseks, et murdus vettelaskmise käigus pooleks ja uppus. Kaks edukamat objekti – lõkkease ja varjualune – ootavad aga Soomaal sellest sügisest külastajaid ja katsetajaid, olles nüüd RMK hoole all matkaradade võrgustiku osana, sarnaselt eelmisel sügisel valminud metsaruuporitega.

Hõljukobjekt Veetee (inglise keeles „Water Way”) loodi ja ehitati valmis Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna korraldatud kümnepäevase suvekooli „5th Season: Wilderness” raames, mida juhatasid soome arhitekt Sami Rintala, serbia arhitekt Pavle Stamenovic ja eesti arhitektuuribüroo b210. Eesti suurimate rabade ja soodega ning aina muutuva veetasemega Soomaa oli inspiratsiooniallikaks, et rajada ehitis, mis võiks täita erinevaid eesmärke: toimida nii varjualuse, tuleasemena kui saunana – vastates nii rändaja kui kohaliku vajadustele, liikugu need siis maad mööda või paadiga. Veepinnal hõljumine muudab Veetee paindlikuks Soomaa aina muutuvate tingimuste kontekstis, eriti igal kevadel paari nädala vältel maastikku muutva viienda aastaaja üleujutuste tingimustes.

Suvekooli kokku kutsunud ning oma tudengitega varemgi metsaonne ehitanud EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks kommenteeris: „Veetee on hea näide sellest, et loodusrajatis ei pea olema romantiline magus päkapikumajake: modernne, kontrastselt eristuv vorm sulab loodusesse veel pareminigi kui libaajalugu. Ettevõtmise eesmärk oli piirkonna vesist eripära silmas pidades ehitada ujuvat arhitektuuri. Kõik, mis aset leidis, oli tõepoolest metsik. Õppejõuna on eriti hea meel selle üle, et ujuva maja rajamise kogemuse kõrval kogesid tudengid ka uppuva ehitise eripära – mitmete osalejate sõnul oli see hindamatu kogemus.”

Üks suvekooli juhendanud arhitektidest, Aet Ader arhitektuuribüroost b210 sõnas: „Veetee pakub Soomaa keskkonnas midagi, mida seal siiani olnud pole – avalikku sotsiaalset kohtumispaika. Ujuv lõkkeplats koos varjualusega on nagu väga väikese küla- või linnaväljak, kuhu koguneda. Ma loodan, et mööda jõgesid ja üleujutatud alasid triivivad kanuud leiavad üllatusliku peatuspaiga ning kasutavad seda aja maha võtmiseks.”

Vaata Veetee asukohta kaardil.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

EKA tudengid ehitavad RMK metsa kõlakojad
Kõlakoja ehitamine. Foto: Renee Altrov
Kõlakoja ehitamine.
,
2 min

EKA tudengid ehitavad RMK metsa kõlakojad

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengid alustasid sel nädalal kolmest hiidruuporist koosneva puitinstallatsiooni ehitust, mis paigutatakse seejärel kõigile katsetamiseks RMK Pähni looduskeskuse lähedasse metsa Võrumaal.
Eesti puitarhitektuuri uus tulemine
Eesti esimene parameetrilist tehnikat kasutades konstrueeritud puitinstallatsioon „Keha ehitus”, mis koosneb ligi 236 erinevast tükist ja 450 erisugusest tapist. Foto: Tõnu Tunnel
Eesti esimene parameetrilist tehnikat kasutades konstrueeritud puitinstallatsioon „Keha ehitus”, mis koosneb ligi 236 erinevast tükist ja 450 erisugusest tapist.

Eesti puitarhitektuuri uus tulemine

Eestis mahasaetud puitmaterjal eksporditakse suures mahus välismaale odavaks tooraineks. Omanäoline Eesti puitarhitektuur võimaldaks luua nii materjalile lisaväärtust ja keskkonnasõbralikumaid elukeskkondi kui ka majandada ökonoomsemalt kohalikku metsa.
Puitait: Gutenbergi võsapress
„HeliLaine” nr 3. Õue galeriipind Telliskivi Loomelinnakus.

Puitait: Gutenbergi võsapress

Tapeedivalijate asemel on sisearhitektidest saanud linnaruumi sekkujad, materjaliteadlased ja arvutusliku arhitektuuri kaaskõnelejad. Hiidruuporid Võrumaa metsades ja äsja Tallinna vallutanud installatsioonid signaliseerivad Eesti puitarhitektuuri uut algust.
Müürileht