Mick Pedaja – Hingake/Breathe (2016)

Mick Pedaja debüütalbum „Hingake/Breathe” on tulvil elektrooniliste ja akustiliste elementide (esoteerilist) kooskõla, mille taustal kulgeb hapra tonaalsusega falsett.

Mick Pedaja debüütalbum „Hingake/Breathe” on tulvil elektrooniliste ja akustiliste elementide (esoteerilist) kooskõla, mille taustal kulgeb hapra tonaalsusega falsett.

Antud kauamängiva maailm on avar ja sissepoole vaatav, minimalistlikkus vaheldub nüansirikkusega. Materjalina on kasutatud öösel salvestatud Kalamaja linde, elektrikappe ja muid industriaalseid helisid, mida võib linnamüras registreerida.

Albumi avalugu „Follow the Light” juhatab läbi helirägastiku valgusesse, jäädes meeldivalt tagasihoidlikuks, isegi ambitsioonituks. Järgnevate lugudega lisandub aga palju rohkem eklektikat ning mitmetahulisemat ruumi. Samas kaotavad kahes loos („Arm&Hirm/Luv&Firz” ning „Home”) efektselt loodud kõlamaailmad tähenduse ja üllatusmomendi, sest neis puudub muusikaline orgaanilisus ning seetõttu võib jääda mulje külge poogitud (vahe)osadest.

„Valgeks / To the Light” ja „Breathe/Hingake” on meeldejäävad, albumi kõige isiklikum pala „Koju / To Home” jutustab siiralt ja sügavalt muusiku igatsusest poja järele. „Avan silmad” ja plaadi viimane lugu „Sleepy Waves” meenutavad helikeelelt Finki loomingut. Häiriva nüansina võib tuua mõne loo puhul esile laisa diktsiooni, mis raskendab mõttest arusaamist, arvestades asjaolu, et lüürika on pigem minimalistlik ja piltlikustav.

Sellegipoolest on Mick Pedaja debüütalbum tugev, omanäoline ja mitmeplaaniline, kus ujuvates helimaastikes kummitavad ilusad meloodiad ja puhtad mõtted.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Pia Fraus – Albumid 2001–2008 12” (Seksound, 2016)
Pia Fraus „Mooie Island“ EP

Pia Fraus – Albumid 2001–2008 12” (Seksound, 2016)

„Pia Fraus on Pia Frausi panus eesti muusikasse,” on bändi liider Rein Fuks ühes intervjuus märkinud. Just nii kerge või keeruline ongi nende viie re-release’i kohta midagi uut väita – 2008. aastast pausil olnud eesti shoegaze’i lipulaeva lugu on…
nonkeen – Oddments of the Gamble (R&S Records, 2016)

nonkeen – Oddments of the Gamble (R&S Records, 2016)

Berliini trio nonkeen loobub turvalisusest ning tunnistab, et Juhus on nende bändi olulisim liige. Aasta alguses debüütalbumiga „Gamble” välja tulnud grupeering kasutab vanaaegseid magnetofone, ei harjuta meloodiaid ega salvesta ühte viisijuppi enam kui korra.
Pastacas – Pohlad (Õunaviks, 2016)

Pastacas – Pohlad (Õunaviks, 2016)

„Pohlad” on minu esimene Pastaca album. Sõnastan selle nii, kuna muusikaliselt on tegemist siiski ammuse pooltuttavaga, keda on kuuldud nii live’is, raadios kui ka peo taustamüras. Aga käed laual ja klapid kõrvas antud artisti algusest lõpuni kuulama juhtusin nüüd alles esimest korda.
Müürileht