Mihkel Ilus ja Henri Hütt: „Kapriisid II”

„Kapriisid II” ehk Henri Hütt ja Mihkel Ilus kohtuvad taas, sest viimastest „Kapriisidest” on loetud päevade pärast möödas juba seitse aastat.

„Kapriisid II” ehk Henri Hütt ja Mihkel Ilus kohtuvad taas, sest viimastest „Kapriisidest” on loetud päevade pärast möödas juba seitse aastat.

Foto: Emer Värk

Foto: Emer Värk

Seekordne performatiivne installatsioon, mis esietendub Kanuti Gildi SAALis 25. jaanuaril, näitab musta ja valge maagia kokkupõrget. Valgus tardub skulptuuriks, teatrikardin mõraneb. Kerkib vaatenurkade küsimus. „Kuulame pilti, mõtleme heli, kui kael ei paindu, painutame ruumi. Vajadusel ka aega,” lubavad autorid. Kapriisid on seiklusjutud ruumidest, situatsioonidest ja isiklikkusest.

Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kes väärtustab loomingulisi hübriidvorme, kuhu kuuluvad nii tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näituse kontseptsiooni arendamine ning koostööd erinevate valdkondade kunstnikega. Hütt on rühmituse MIMproject liige ning Baltikumi ja Skandinaavia kunstiülikoolide võrgustiku DAMA koordinaator.

Mihkel Ilus on visuaalkunstnik, kelle põhifookus on maali laiendatud väljal. See tähendab, et Ilus töötab sageli suuremõõtmelise installatsiooniga, milles maaliline lähenemine omab keskset rolli. Ilusa praktika oluline osa on ka kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimumine. Viimasel ajal tegeleb peamiselt objektse kunsti erinevuste uurimisega black box ja white cube tingimustes.

Lähem informatsioon ja järgnevad etendused leiab SAALi kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Intervjuu: Henri Hütt
„POP, mida sooviksin jagada”.

Intervjuu: Henri Hütt

17. mail esietendub Rahvusraamatukogu Tornisaalis Henri Hüti ruumimängudega tegelev lavastus „POP, mida sooviksin jagada”, kus laval Tanel Saar. Müürilehe teatritoimetaja Keiu Virro uuris lavastajalt, kuidas prooviperiood sujus ning mida on vaatajal oodata.
M-i märg unenägu
Anna-Stina Treumund „M-i märg unenägu”. 2015. Pigmentfoto, 80 × 70 cm
,
2 min

M-i märg unenägu

Täna, 8. detsembril avatakse kell 18 Tartmusis Anna-Stina Treumundi isikunäitus „M-i märg unenägu”, kus kunstnik võtab endale vabaduse käituda sarnaselt meestega ning kritiseerida meid ümbritsevat üdini fallotsentristlikku mentaliteeti ja sellest kasvanud kultuuri.
Tunne end nagu kodus
Angela Maasalu „Kodu II”
,
1 min

Tunne end nagu kodus

Vaal Galeriis on 11. jaanuarist kuni 4. veebruarini avatud Angela Maasalu näitus „Kodu II”. Tegemist on performatiivse näituseprojektiga, mis, nagu viitab pealkirigi, võtab fookusesse isikliku ruumi, millele lisandub suhestumine institutsionaalse valge kuubiga ning küsimus oma karjääri alguses oleva noore kunstniku enesekehtestamise võimalustest.
Müürileht