Sel nädalavahetusel, 28.–30. aprillil voolavad ekstreemfilmide armastajad üle Eesti kokku Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalile, kuhu on kokku kogutud viimaste aastate parimad, julgemad ja originaalsemad põnevus-, fantaasia- ja õudusfilmid ning friigikino. Müürileht tegi mõnusalt õõvastava programmi hulgast oma valiku.

Kaader Flying Lotuse filmist „Kuso”

Reede

„Džunglilõks” („Jungle Trap”, USA, 2016)

HÕFF on oma friigifilmide programmi näpsanud 1990. aastal valminud, kuid alles eelmisel aastal Austini Fanstastic Festil esmakordselt lihtsurelike silme ette jõudnud õuduka „Džunglilõks”. Ja veel enam – Haapsalus toimub filmi Euroopa esilinastus! Kui režissöör, nii pornožanri kui komöödiatega katsetanud James Bryan kõnealuse teosega lõpusirgel oli, ei julgenud ükski levitaja nii riskantset projekti enda peale võtta. Nii jäigi „Džunglilõks” riiulile tolmu koguma, kuniks fanaatikud selle üles korjasid ja uuele elule äratasid. Film ise viib meid džunglisse, kuhu on ekspeditsioonile saabunud grupp antropolooge, kes jäävad otse loomulikult peatuma kummitavasse hotelli. Edasine toob meieni mõrvaritest kummitussõdalased, saatanlikud jooksupoisid ja mahavõetud pead, kõike seda saatmas 80ndate süntpopi helid. Kokku ühe tunni ja 15 minuti jagu kentsakat, ent korralikku meelelahutust.

„Toorelt” („Raw”, Prantsusmaa 2016)

Noor prantsuse filmirežissöör Julia Ducournau on saanud hakkama linateosega, mis on oma eheduses nii mõnegi kinokülastaja popkornitopsikuid pillama ja minestama pannud. Mõned kriitikud on ristinud filmi coming of age žanri teoseks, kuid seekord viiakse meid eneseotsingutele, mis kulgevad osariikidevahelise road trip’i asemel läbi kannibalismiprisma. Garance Marillieri kehastatav Justine on noor tütarlaps, kes asub ülikooli veterinaariat tudeerima. Taimetoitlasest neiu pannakse aga traditsioonilisel rebaste ristimisel silmitsi seisma katsumusega, kus ta peab sööma toorest jänese maksa. Kogemuse kaudu, mis kutsub algselt esile allergilise reaktsiooni, tõstab Justine’is varsti pead külg, mis jätab endast maha korraliku verenire.

Laupäev

„Kuso” (USA, 2017)

Jätkame järjekordse filmiga seeriast „ma pean nüüd saalist lahkuma”. Just neid reaktsioone on esile kutsunud muusikaprodutsendi ja eksperimentaalse käekirjaga artisti Flying Lotuse esimene täispikk film, mida on muu seas nimetatud ka kõige rõvedamaks filmiks, mis eales tehtud, ning väidetavalt on publikule enne linastusi ka oksekotte jagatud. Ise kommenteeris muusik Sundance’i festivalil aset leidnud väljakõndimisi lausega: „Ma ju üritasin neid hoiatada.” Kui graafilisem kirjeldus välja jätta, viib „Kuso” meid maavärinajärgsesse Los Angelesse, kus mutanteerunud „ellujääjad” läbi telepildi oma eluolu kajastavad. Tuleb ette hoiatada, et lisaks higile, verele ja pisaratele leiab siit kõikvõimalikke muid vedelikke veel. Heliriba on aga Aphex Twini, Thundercati, Flying Lotuse enda ja paljude teiste kõvade meeste looming.

„Killer Workout” (USA, 1987)

Kel poleks rühmatreeningu 20. minutil peeglist oma punast nägu nähes ning lakkamatult hingeldades olnud tunnet, et nüüd ongi surm lähedal? No vot, selles retro-slasher’is saabub surm ka tegelikult treeningsaali. Filmi, mille autoriks David A. Prior, tegevus leiab jällegi aset Los Angeleses, kus Rhonda Johnsoni nime kandev naisterahvas oma fitness klubi peab. Naise kaksikõde Valerie on mõne aasta eest põlema süttinud solaariumis hukka saanud ning nüüd hakkab keegi kahtlane kuju üksteise haaval maha nottima ka Johnsoni klubi külastajaid. Kel 90ndatest villand, saab linateosest tõhusa võõrutusravi 80ndate ülekülluse abil ning full-on kogemuse garanteerib enne filmi Haapsalu kultuurikeskuses toimuv ühine workout.

Pühapäev

„Evolutsioon” („Evolution”, Prantsusmaa, Belgia, Hispaania, 2015)

Gaspar Noé „Enter the Voidi” kaasstsenarist ja 2004. aastal tüdrukute internaatikoolist pajatava müstilise trilleri „Innocence” lavastanud Lucile Hadžihalilović on viinud oma seekordse filmi tegevuse idüllilisse mereranda, kus asub väikestviisi koloonia. Ühel päeval, kui filmi keskne tegelane, väike poiss Nicholas (Max Brebant) ujuma läheb, näeb ta sukeldudes merepõhjas väikese poisi laipa, kelle kõhu peal on meritäht. Nicholas’ ema lükkab need „fantaasiad” ümber, kuid poisis tärganud uudishimu enam nii lihtsalt taltsuta. Vaikselt hakkab end lahti kerima sündmustejada, mis on visuaalselt ilus ja sisult korralikult närvilõpmeid stimuleeriv.

Väikese luupainajad: parimad rahvusvahelised lühifilmid

Parimaid rahvusvahelisi lühifilme näidatakse HÕFFil tegelikult kahel päeval, nii reedel kui pühapäeval ning valikusse kuulub kümme teost, mis „viivad teid rännakule kummalistesse uutesse maailmadesse ja fantaasia piirialadele, kus miski pole nii nagu paistab.” „M.A.M.O.N.”(Monitor Against Mexicans Over Nationwide) räägib näiteks satiirilise ja musta huumoriga vürtsitatud sci-fi loo Trumpi müüri ja immigratsioonikeelu tagajärgedest; „Ragnarok” viib meid apokalüptilisse viikingitemaailma, „Eddy Table’i kadumine” jutustab metsa eksinud noormehest, kes kohtab ekseldes üht kahtlase parasiidiga nakatunud tütarlast, jnejne.

Tutvu kõigi filmide ja linastuste ajakavaga HÕFFi kodulehel.