Odd Hugo – Pocket (2015)

Odd Hugo on tegutsenud alates 2012. aastast ning selle ajaga endale ohtralt kuulajaid kogunud. Nende uusim album „Pocket” on hoolikalt koostatud plaat, kuhu bänd on kaasanud ka mitmeid erinevaid pille, sh ukulele, flüügelhorn ja viiul.

Odd Hugo on tegutsenud alates 2012. aastast ning selle ajaga endale ohtralt kuulajaid kogunud. Nende uusim album „Pocket” on hoolikalt koostatud plaat, kuhu bänd on kaasanud ka mitmeid erinevaid pille, sh ukulele, flüügelhorn ja viiul.

„Forget Me Not” on muidu rahulikule albumile energiliseks sissejuhatuseks, mis kiirgab oma lootusrikkusega energiast, samal ajal kui järgnev „Polaroid” jätkab rahuliku tempoga mõnusa kurblikkuse lainel.

Nimiloos „Pocket” mängib Rando Kruus, üks ninameestest, elektrikitarri, mis lisab loole sügavust. Hoogsad liikumised vahelduvad salapäraselt hiilivate vaheosadega, mis haakub ka kauamängiva üldise olemusega – dramaatilised pooltoonid ja hoogsad käigud vahelduvad rahuliku õõtsumisega. Puhkpillid lisavad džässilikkust ning igast noodist on kuulda, kuidas kutid ja neiud muusika tegemist täiskäigul naudivad. Iga lugu on justkui väike rännak, millest moodustub mõnus sügisene teos.

Odd Hugo tõmbab meid endaga kaasa ning viib kuulajad endi sügavamaid ja tumedamaid tahke tunnetama. Kui vaja korraks igapäevarutiinist välja astuda, on „Pocket” hea pind, millelt seda teha. Hõlpsasti võib end ette kujutada kuhugi paralleelmaailma, kus linnakära asemel on taustaks mahedad kitarrikäigud ja tummine trompet. Kohati džässilik, siis jälle folkmuusikat meenutav album sobib ideaalselt just praegusel ajal kuulamiseks – selle muusika värvideks võiks valida sügise kuldsed kontuurid.

„Pocket’i” esitluskontserdid toimuvad 24. oktoobril Pärnus muusikastuudios Korter 13 ning 5. novembril Tallinnas kinos Sõprus.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Plaadiarvustus: Odd Hugo – Odd Hugo (Odd Hugo Music 2013)
Odd Hugo – Odd Hugo 2013

Plaadiarvustus: Odd Hugo – Odd Hugo (Odd Hugo Music 2013)

Kõik on paigas, kui lasta neil lihtsalt olla. Suvelõunal „sangast” tiksuda, grillipeol kuumarabanduse soundtrack’i esitada. Ja eriti viimasel juhul – nagu Tartu Muusikanädala avaõhtul kogetud – on võimalik neid ka huvi ja naudinguga kuulatama jääda, sest päris võluv on…
Plaadiarvustus: Esto-muusika: Ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988 (Mortimer Snerd, 2015)

Plaadiarvustus: Esto-muusika: Ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988 (Mortimer Snerd, 2015)

Paljude tänavusele melosuvele on lisanud värvi vaimustus „Esto-muusika” valdavalt vähetuntud või lausa tundmatute helindite üle, aga kindlasti on selle kolmikplaadi mõju kestvam. Kui „Ulgu-Eesti” kirjanduspärandit on juba aastakümneid uuritud ja taasüllitatud, siis pagulaspopi…
ekke – Chasm (Detroit Underground, 2015)
Plaadiarvustus_ekke_Chasm

ekke – Chasm (Detroit Underground, 2015)

Härra Ekke Västriku pikaltmängiv krabab esmalt tähelepanu palade ebatavapäraste narratiivsete pealkirjadega „Can’t I…”, „In General…” ja „Meanwhile…”. Elektroonilise muusika, žanri, mis on vokaali puudumise või vähemalt alatähtsustamise poolest lausa kohati pealetükkiv, on see üsna tabav lüke.
Müürileht