Ööülikool. Ivar Tröner „Jungi vaimsed maailmad”

Filosoof Ivar Tröner räägib oma Ööülikooli loengus Carl Gustav Jungi kujunemisest ja teoreetilisest raamistikust, mida mõtleja kogu oma elu kasutas. „Jungi kohta võib öelda, et ta lõi terve elu üht suurt narratiivi, mida võib nimetada hinge- või lausa maailmakaardiks.”


Audio

Filosoof Ivar Tröner räägib oma Ööülikooli loengus Carl Gustav Jungi kujunemisest ja teoreetilisest raamistikust, mida mõtleja kogu oma elu kasutas. „Jungi kohta võib öelda, et ta lõi terve elu üht suurt narratiivi, mida võib nimetada hinge- või lausa maailmakaardiks.”

Carl Gustav Jung

Carl Gustav Jung

Tröner kirjeldab Jungi narratiivi kujunemist põhjalikumalt nii: „Jung põimib oma narratiivi palju müstikat, teoloogiat. Müstika pole halb. Tekib küsimus, kust läheb piir tegelikkuse ja müstilisuse vahel. Kõik on müstiline. Ka elust rõõmu tundmine, tänaval käimine ja terve olemine on müstiline.”

Tröner peab oma loengus Jungi positiivseks mõtlejaks, ent mitte alati üheseltmõistetavaks autoriks. „Jung on lohutav lugemine – see annab lootust, et inimesel on endaga võimalik tööd teha. Ta ei killusta inimest probleemidehunnikuks, mis on kaasaaja käitumisteraapiatele omane, kus lahendatakse vaid üht probleemi. Inimene on tervik ja Jung otsis terve elu terviklikkust. Müstilist kaemust ei saa välja heita, terapeutilises töös on nägemused normaalne protsessi osa. Jung on olemuselt pildiline mõtleja: ta kasutab palju nägemusi, millest lugejal võib olla raske aru saada, ent ta on alati aus oma mõtetes. Kui tavaliselt toimub mõtlejate puhul sisetsensuur, mille puhul tekib küsimus, mida autor varjab, siis Jung usaldab oma visioone ja ei karda seda lugejate ette tuua. Jungi tekstid pakuvad mõtteainet ka semiootiliselt.”

Loengus mõtiskleb Ivar Tröner Jungi kaudu surma üle, mis on lääne ühiskonnas marginaliseeritud. „Jung on käsitlenud surma kui valdkonda, mida inimene ei suuda kontrollida. Elu lõppemise kujutelmad on seotud hirmu ja häbiga. Jung püüab rehabiliteerida selle negatiivset tähendust ja mõista, kuidas surmahirmud tekivad. Ta jõuab mõtteni, et mida rohkem inimesed surma kardavad, seda mõttetumat eksistentsi nad on elanud. Surmaga on seotud kogemus: me teame, kuidas inimesed surevad, ent meil puudub kogemus. Mida tähendab kehast lahkumine?” Jung mõistis, et keeleliselt pole võimalik surma seletada, see viiks absurdini. Ainus lahendus on nägemus, spirituaalne matk. Kust me teame, et surnud olekus me ei avasta, et hoopis see on tõeline elu?

Loengut kuula täies mahus siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Pildikesi TV Ööülikoolist
Ööülikooli operaator Erle Veber tegevuses.
9 min

Pildikesi TV Ööülikoolist

Ööülikooli inimesed on tulnud raadiomajast välja, võtnud kaasa kaamerad ja asunud tegema telesarja. Õppejõud otsitakse nende maakodudest üles ja minnakse külla.
Täna alustab dokumentaalsari „Ööülikooli rännakud”
Peeter Laurits ja Valdur Mikita võttepäeval.
2 min

Täna alustab dokumentaalsari „Ööülikooli rännakud”

Täna, 7. jaanuaril kell 22.30 algab ETV2 kanalil uus dokumentaalsari „Ööülikooli rännakud”, mille kaheksas episoodis käiakse külas Ööülikooli õppejõududel.
Ööülikool. Viivi Luik „Vale mitu olekut”

Ööülikool. Viivi Luik „Vale mitu olekut”

Luuletaja ja kirjanik Viivi Luik kõneleb oma Ööülikooli loengus mitmepalgelisest valest tänapäeva ühiskonnas: „„Kui tahad maailmas selgusele jõuda, õpi tundma iseennast,” ütlevad kõik, kes inimesest midagi teavad. Samad sõnad võib ka pea peale pöörata ja võib öelda: „Kui tahad iseendas selgusele…
Müürileht