Arhitektuurisündmus Open House Tallinn

27.-28. aprillil toimub Tallinnas esmakordselt arhitektuurisündmus Open House, mida korraldatakse 40 riigis maailmas ja millest võtab igal aastal osa 1,5 miljonit inimest.

27.-28. aprillil toimub Tallinnas esmakordselt arhitektuurisündmus Open House, mida korraldatakse 40 riigis maailmas ja millest võtab igal aastal osa 1,5 miljonit inimest.

Endine kummitoodete tehas Põhjala Koplis. Foto: press

Open House’i eesmärk on anda võimalus astuda sisse oma kodulinna majadesse ja paikadesse, kuhu muidu ei pääse ning heita pilk linnale täiesti uue nurga alt – või uuest kõrgusest. Ekskursioonid viivad läbi ja tutvustavad hooneid vabatahtlikud arhitektuurihuvilised giidid ning laupäeval toimub ka kolm eksklusiivset ekskursiooni, mille teevad kaasa arhitektid ise: Vilen Künnapu Radisson Blu Sky Hotelis, Mattias Agabus Ülemistel Öpiku majas ja Ove Oot Kopli liinide arendusel.

„Programm on läbilõige linnast – on nii kontoreid, muuseume, kirikuid, parke kui surnuaedu ja loomulikult ka kodusid, mis oma uksed avavad. Pirita teel saab vaadata arhitekt Irina Raua loodud kortermajas ühte kodu ja selle akendest avanevat vaadet linnale, Rotermanni kvartalis saab aga külastada ühte katusekorterit,” tutvustas Open House Tallinna üks produtsentidest Eve Arpo.

Tallinnas on viimastel aastatel tekkinud palju põnevaid piirkondi, kus endistest väga suletud tehasteterritooriumitest ja -hoonetest on saanud elu-, äri ja kultuurialad. Dvigatelist on saanud Ülemiste City; Noblessner allveelaevatehasest saanud kaasegne sadamalinnak galeriide, restoranide ja kodudega, Rotermanni tööstusmaastik muutunud moodsaks linnakeskkonnaks, Koplis areneb Põhjala tehas, Suva sukavabrikus tegutseb Eesti Kunstiakadeemia, Norma plekitehases kunstigalerii – kõiki need tundmatuseni muutunud kohad on osaks Open House’i programmist.

Nikolai kirik Koplis. Foto: press

„Eestis on nõudlust selliste ürituste järele näidanud avatud majade programmid, mida on korralanud Arhitektuurimuuseum. Neil on alati palju huvilisi ja grupid saavad kiiresti täis. Inimesed tahavad oma linna näha. Neile on huvitav teada, mis toimub linnaruumis ja hoonetes sees. Aga Arhitektuurimuuseumil on ikkagi nišipublik, meie pakume Open House’ga seda võimalust palju laiemale publikule,” ütles Open House Tallinna teine produtsent Maria Kristiin Peterson.

1992. aastal Londonis esmakordselt toimunud arhitektuurisündmus Open House on levinud tänaseks viiele kontinendile ning igas riigis teevad giiditööd vabatahtlikud.

Rohkem kui 100 Tallinna vabatahtlikku on juba mitu nädalat teinud tööd, et oma objektid selgeks õppida ning ennast giiditööks valmis panna.

Kõik Open House’i ekskursioonid on tasuta ja eelneva registreerimiseta, erandiks vaid neli kohta – Soome ja Rootsi suursaatkonnad, Teletorn ning Radisson Blu Sky Hotel – mille külastamiseks tuleb eelnevalt registreeruda leheküljel www.openhousetallinn.ee.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Uuemaid kunstimaju
Noblessneri sadamas avatava Kai kunstikeskuse projekt. Välisfassaadi renderdus: KAOS Arhitektid
6 min

Uuemaid kunstimaju

Eestis avatakse ja uuendatakse igal aastal kultuurilise otstarbega kinnisvara. Tehastest saavad ülikoolid, aitadest galeriid ja tühjadele maalappidele kerkivad muuseumid. Vaatame, milliseid uusi kohti on kohalikule kultuurikaardile lisandumas.
Arhitektuur raudtee, elektrotehnika- tööstuse ja loomelinnaku teenistuses
35mm negatiivfilm
10 min

Arhitektuur raudtee, elektrotehnika- tööstuse ja loomelinnaku teenistuses

Ajalugu on Telliskivi Loomelinnaku kujundanud lapitud kasukaks, mille kihid laotuvad üksteise otsa alates 19. sajandi üliklassitsistlikust historitsismist kuni säästlikult kõpitsetud nõukogudeaegse modernismini.
Uinunud kaunitarid

Uinunud kaunitarid

Raul Oreškin meenutab, kuidas lapsena puumajast paneelikasse kolimine teda vanu maja pani armastama
Müürileht