Jätkame PÖFFi-raportitega, sedakorda filmidest, mis kõnelevad inimeseksolemisest ühel või teisel viisil. Andrei Liimetsa valitud filme „Tuuri lõpp”, „Kaugelt” ja „Jäärad” on festivalil võimalik näha veel täna ja homme.

„Jäärad". Kaader treilerist

Jäärad (Island, 2015, rež Grimur Hakonarson)

Kellele meeldis Islandi karge tragikomöödia „Hobustest ja inimestest” („Of Horses and Men”), neile peaks tõeliseks maiuspalaks olema ka kraadi võrra tõsisem „Jäärad”. See on vaikne ja vaatlev pilk ühe modernse maailma kiirustamisest eemal elava kogukonna tegemistele. Kui peaasjalikult lammaste ümber keerleva elukorralduse lööb rusudesse karja hävitama sundiv taud, jäävad mitukümmend aastat viha pidanud naabritest vennad vastamisi küsimusega, kuidas selles olukorras edasi elada.

Filmi raamivad loodusvaated on imposantselt kaunid, inimesi puudutav tegevustik neile pea vastanduvalt minimalistlik. Sõnu ei pilluta, sündmused arenevad vääramatu fatalismiga. Ühelt poolt on toimuv lootusetu ja nukker, teisalt pakuvad mitmed tragikoomilised hetked siiski hõlpu, mistõttu pole „Jäärad” päris must kui tökat. Kui pildi pisut kunstilisemaks kruttida, võiks „Jäärad” piirneda Roy Anderssoni maailmaga, kuid on just sellisena nagu ta on ehe ja aus film inimeseks olemisest maailma veerel.

Film „Jäärad” linastub PÖFFil 26. novembril Tallinnas Solarise kinos.


Tuuri lõpp (USA, 2015, rež James Ponsoldt)

David Foster Wallace pole noorteromaanide ajastul ehk kõige kõlavam nimi, ent mehe austajad peavad teda viimaste kümnendite tugevaimaks USA kirjanikuks, Fitzgeraldi ja Hemingway mantlipärijaks. „Tuuri lõpp” tugineb Rolling Stone’i ajakirjaniku David Lipsky mälestustele, kes hiljem enesetapu sooritanud Wallace’iga 1996. aastal temast lugu kirjutades mõned päevad koos veetis.

Lavastaja James Ponsoldt on oma eelmistes filmides „Maani täis” („Smashed”) ning „Siin ja praegu” („The Spectacular Now”) huvitunud rohkem tegelaste hingeseisundist ja maailmatunnetusest kui selgepiirilise loo jutustamisest. Sama kehtib ka tema värskeima töö kohta, kus kahe peategelase vestlused ujuvad siia ja sinna ilma tingimata kuhugi viimata. Mehed justkui ootavad teineteiselt midagi, kuid kumbki pole päris kindel, mida. Lipsky (tasemel Jesse Eisenberg) otsib müüti, Wallace (karjäärimuutvas rollis Jason Segel) kardab sedasama ootust paaniliselt. Paar võiks justkui olla sõbrad, aga ei oska päriselt teineteisele nõnda lähedale jõuda.

„Tuuri lõpp” räägib kommunikatsiooni keerukusest ning võimetusest näha, mis inimese hingepõhjas tegelikult toimub. Nagu parimates filmides sageli, jääb kõige olulisem osa ridade vahele, üksikutesse tähelepanekutesse, pilkudesse, tundevärelustesse. See on korraga kurb ja ilus, mõtlik ja mänguline, lõputult kannatlik püüe kõigest hoolimata mõista.

Film „Tuuri lõpp” linastub PÖFFil 25. novembril Tallinnas Solarise kinos.


Kaugelt (Venezuela, Mehhiko, 2015, rež Lorenzo Vigas)

Venezuela ei kuulu isegi Lõuna-Ameerika kontekstis nimekate filmimaade sekka, kuid Lorenzo Vigase põnevusdraama „Kaugelt” kujutab endast tõelist kinokunstilist jõudemonstratsiooni. See on lugu keskealisest jõukast hambatehnikust Armandost, kes kasutab oma raha noorte tänavapoiste kaasa meelitamiseks. Seksuaalse kirega võrdselt kannavad meest üksindus ja täpsustamata armid minevikust.

Armando kohtumine pisipätist Elderiga ei lükka lahti rulluma üksnes kummalise inimsuhte lugu, vaid demonstreerib kontrasti kahe ühiskonnakihi võimaluste, eetika ja esteetika vahel. Põhjalikult läbimõeldud pildikeel mängib osavalt fookuse ja kaadrikompositsiooniga, tekitades vaatamata suhtelisele staatilisusele pidevat pinget. Vaataja on justkui emotsionaalselt distantseeritud vuajeristlikus rollis, mis on ühtaegu kergelt ebamugav ja muudab filmi samas julgeks ja läbinägelikuks. Ei möödu hetkegi, kus poleks põnev otsida tähendusi ja põhjuseid tegelaste sõnade ning tegude tagant.

„Kaugelt” pole kahtlemata kerge vaatamine. Vastavalt pealkirjale võib ta jääda tunnetuslikult kaugeks, kuid tegelaste psühholoogiline mäng, vajaduste ja motiivide aeglane avamine on mängitud välja peenelt nii sisulises kui vormilises mõttes. Kui vaadata selleaastasel PÖFFil üht Ladina-Ameerika filmi, tasub stuntumate kinomekade Brasiilia ja Argentina toodangu asemel valida just see ootamatu pärl.

Film „Kaugelt” linastub PÖFFil 25. novembril Tartus Elektriteatris.