Poolring – Dragons (2024)

Minimal Windi kitarristi Paula Pajusaare sooloprojekt uitab unenäopopi radadel.

Minimal Windi kitarristi Paula Pajusaare sooloprojekt uitab unenäopopi radadel.

★★★★☆

Minimal Windist tuntud Paula Pajusaare sooloprojekti Poolring esimest EPd „Dragons” iseloomustavad siirus, lihtsus ja pretensioonitus selle parimas tähenduses. Lauljanna häälest kostab vabadust ja äraolevust, mis annavad mõista, et muusik ei püüa oma loominguga kuulajat šokeerida või talle muljet avaldada – tundub, et plaadi eesmärk on pakkuda turvatunnet ja hingekosutust, et end kaitsvasse maagia ja pehmuse tekki mässida. 

Kui artisti varasem looming on maisema tunnetusega, siis värske EPga uitab neiu hingestatumatel unenäopopi radadel. Albumi pehmus ja orgaanika väljenduvad klassikaliste instrumentide ja field recording’ute kasutamises ning õhulises vokaalis.

Nimilugu on emotsionaalse ja siidise kõlaga, ent selle enim tähelepanu tõmbav külg avaldub viimase osa üleminekus, kus on paari sekundi vältel klaveripartiisse kromaatilisi noote põimitud. Kromatismi julgemast kasutamisest oleks lugu kindlasti palju juurde saanud. Silmapaistvaim pala „Valkyrie” on kirjutatud autori väljamõeldud keeles ning meenutab meloodiliste korduste poolest regilaulu või mõne põhjamaise põlisrahva loitsu. Loo teises pooles sumedale vokaalile lisanduv kare perkussioon sarnaneb kohati träpibiidiga, ent koos laulja nõidusliku häälega on raske huvitavat kooskõla žanripiiridega määratleda. 

Kontseptuaalselt tundub see terviklik album, mille eeterlikus maailmas hõljuda. Samas osutub lugude seisundite liigne sarnasus üheks selle nõrkuseks – kunstnik on esitlenud kuulajale vaid ühte külge oma emotsionaalsest ja vokaalsest spektrist ning tekitab sellega janu millegi dünaamilise, toore ja inimlikult vahetuma järele. Potentsiaali, et selle ingelliku vaoshoituse alt võiks välja kooruda inimlikku teravust ja jõulisust, igatahes paistab.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Judith Parts – Meadowsweet (2023)

Judith Parts – Meadowsweet (2023)

Judith Partsi esimene sooloalbum on õhuline ja sensuaalne, isegi nõiduslik.
Rahel – Nerve (Smuuv, 2023)

Rahel – Nerve (Smuuv, 2023)

Rahel näitab, et popmuusikat pole vaja häbeneda, vaid see tuleb lihtsalt taltsutada ja enda kasuks tööle panna.
maria kallastu – Whitenoise (2023)

maria kallastu – Whitenoise (2023)

Esimese lühialbumiga laob maria kallastu vundamendi loometeele, kus temast võib kasvada vabalt nii popstaar kui ka underground-diiva.
Müürileht