Judith Partsi esimene sooloalbum on õhuline ja sensuaalne, isegi nõiduslik.

★★★★☆

Parts on Kopenhaagenis resideeriv artist, multiinstrumentalist ja produtsent, kes on kirjutanud varem originaalmuusikat nii tantsu- kui ka teatrilavastustele.

Kõnealune album on jagatud kontseptuaalselt kuueks peatükiks, mis avavad interpreedi mõtteid päritolust ja elust välismaal. Akustiliste instrumentide ja elektroonika kõrval kuuleb välisalvestusi, millega kaasnevad lisadimensioonid ja nüansid – kohinad, sahinad, koerte haukumine jne.

Judith Partsi produktsioon on puhas, selge ja nüansseeritud. Vokaal on õhuline, pigem vähese emotsionaalse diapasooni ja laetusega ning efektina on paaris loos kaasatud ka vokooderit. Tema muusikas on melanhooliat, paeluvaid meloodiafraase ja mõnes loos julgemat metalset helikude. Meeldejäävaimad peatükid on teine ja kuues, kus temaatika ja atmosfäär on koherentsed. Viies peatükk algab vanema naisterahva pajatusega nõgesest, mistõttu mõjub eesti keel kontrastsena, kuid sellest johtuvalt kripeldab emakeelekasutuse vähesus.

Kuigi Judith Partsi „Meadowsweet” on detailipuhas ja suurepärase järeltöötlusega, on siin-seal vajaka dünaamilisusest, mis annaks võimaluse dialoogiks tunnetuskriisi(de)ga kodust eemal olles. Sellest tingituna mõjub peatükkideks jagamine pigem pelgalt kontseptuaalsustaotluse kui sisulise lahendusena, mis avaks emotsionaalset seisundit. Lisaks jääb sõnaline pool temaatika laiendamisel pinnapealseks. Samas ei pea kõik protsessid olema valulised ega suurte tunnete ampluaaga ja võivad konstateerida ka praegust hetke või kohalolu.