Pöörane politseinikepaar jälle koolis

„22 Jump Street” (2014, USA). Režissöörid Phil Lord ja Chris Miller, osades Channing Tatum, Jonah Hill, Ice Cube jt. 112 min.


Video

„22 Jump Street” (2014, USA). Režissöörid Phil Lord ja Chris Miller, osades Channing Tatum, Jonah Hill, Ice Cube jt. 112 min.

„22 Jump Street” – oodatud järg 2011. aasta hitile „21 Jump Street” – toob taas ekraanile ühe ehk sümpaatsema tandemi, keda Hollywoodi komöödiates viimaste aastate jooksul nähtud, aga kas partneritel Jenkol (Channing Tatum) ja Schmidtil (Jonah Hill) õnnestub publikute südamed taas võita ja sama suuri naerupahvakuid esile kutsuda?

Nii ja naa. Režissöörid Phil Lord ja Chris Miller on küllalt intelligentsed, et olla mõistnud, mis „21 Jump Streeti” nii vaimustavalt vaimukaks tegi – Jenko ja Schmidti loomulik karisma, sünergia neid kehastavate Channing Tatumi ja Jonah Hilli vahel ning üleannetu, kohati absurdnegi huumor – ning jäänud sellele valemile kindlaks ka järje puhul, mis matkib peenelt, aga turvaliselt neidsamu eelkäija parimaid omadusi.

Arvutianimatsioonide „Taevast sajab lihapalle” ja „Lego film” kallalgi töötanud lavastajatepaar teab, millega filmile visuaalset isikupära anda. Kindlasti on paljudel meeles ajuvaba stseen „21 Jump Streetist”, kus salapolitseinikest peategelased on sunnitud võtma ettearvamatute mõjudega uimastit H.F.S. ning näevad, kuidas kooli kehalise kasvatuse õpetaja peast saab jäätis. Sarnane saatus tabab mehi ka „22 Jump Streetis”, ainult uimasti ning selle toime on veidi teistsugused. Taas annab see aimu autorite heast fantaasiast, aga esile võib kerkida küsimus: kas sama kild on naljakas ka teist korda? Lord ja Miller, kes pole kaugeltki naiivsed, on igatahes lähtunud põhimõttest, et see on andekas viis pilgata Hollywoodi järgede vaimuvaesust. „22 Jump Streeti” eneseteadlikkust tõestab lennukas montaaž filmi lõpus, mis tutvustab tosinkonda võimalikku uut järge, millest igaühes suunduvad Jenko ja Schmidt järjekordesse kooli – olgu tegu siis koka-, kunsti- või sõjakooliga – korda majja lööma, nagu midagi niisugust poleks juba varem nähtud. Niisamuti võib filmist leida kavalaid vihjeid peaosatäitjate varasematele filmidele. Näiteks uurib Jenko oma ülemuselt, kas too kavatseb ta Valget Maja turvama saata, tuletades tähelepanelikule vaatajale nii meelde näitleja hiljutise märuli „Rünnak Valgele Majale”.

Ometi ei tule „22 Jump Streeti” satiir filmi tempokuse-energilisuse juures piisavalt teravalt esile, et olla kardinaalne. Seepärast võibki linateos, olgugi et selle teatav ebaoriginaalsus on taotluslik, ikkagi pisut jõuetu ja ebakindla mulje jätta, meenutades ennekõike, kui vahva oli esimene film oma värskuses ja pannes sisimas soovima, et Lord-Miller oleksid leidnud uue nurga, mille alt neile eitamatult koloriitsetele tegelastele läheneda.

https://www.youtube.com/watch?v=v9S_dYuq0vE

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kõige soojema värvi lummuses
3 min

Kõige soojema värvi lummuses

Keda valdab tunne, et ta ei soovi vaadata kolmetunnist prantsuse lesbidraamat, peaks kiiremas korras meelt muutma, et mitte jääda ilma ühe 2013. aasta ilusaima linaloo nägemise rõõmust.
„Ida” esteetika ehk Pawlikowski versioon ajaloo ilust
3 min

„Ida” esteetika ehk Pawlikowski versioon ajaloo ilust

Poola päritolu Paweł Pawlikowski neljas mängufilm „Ida” paistab tõestavat, et režissööri meelepäraseim karakter on ennast otsiv ning eetiliste dilemmade keskel seisev kangelanna.
Loodus ja petlikud kõrvalepõiked Lars von Trieri valgustuses
Scene from “Nyphomaniac”.
Kaader filmist „Nümfomaan”
7 min

Loodus ja petlikud kõrvalepõiked Lars von Trieri valgustuses

Kas von Trier tõesti ei räägi seksist? Vastuse leiame, uurides 18. sajandi epistolaarromaanide mõju taani režissööri loomingule.
Müürileht