Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Kartmatu tänavakunsti advokaat

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.

Sirla. Foto: Gabriela Liivamägi

Sirla. Foto: Gabriela Liivamägi

Sirla on tartlastele teada kui Karlovast pärit punkar ja tänavakunstnik, õieti tema ongi üks Tartu tänavakunsti (mitmepäine) ema. Näiteks Sven Vabari novelli „Tänavakunstnikud” lugedes tekib kahtlus, kas sealse karakteri Sirle prototüüp pole mitte Sirla, ja mitte sarnase nime, vaid selle pärast, et jutus saab Sirle linnaga üheks ja teosed hakkavad justkui iseenesest tänavatele tekkima.

Sirlale tähendab linnaseintele spreivärvidega piltide loomine tegutsemist oma südametunnistuse, mitte teiste määratud reeglite või seaduste järgi. Seejuures ütleb Sirla, et just kodulinnas Tartus on mingid asjad läinud väga õigesti ja siinne olukord on ideaalne näide toimivast isetekkelisest tänavakunstist, mis on mitmekesine ja sõltumatu ning mille eesmärk on rikastada, mitte rikkuda.

Sirla on korraldanud alates 2010. aastast nüüdseks Eesti ainsat tänavakunstifestivali Stencibility, mis sai alguse sellest, et Sirla pani Tartu seintel tähele teoseid, mille autoreid ta ära ei tundnud, ning mõtles, et oleks tore omavahel tuttavaks saada. „Tegelikult on sama idee siiani säilinud, aga kokkusaavaid kunstnikke tuleb nüüd kõikjalt maailmast,” ütleb Sirla ise rahvusvahelise mastaabiga festivali kohta, mille puhul on õnnestunud hoida kohalikkuse sooja tunnet. Aga kuidas ta jõuab olla korraga aktiivne kunstnik, festivalikorraldaja ja veel tänavakunstiteemalist magistritööd kirjutada?

Sirla jaksab, ütleb tema kohta Stencibility kaaskorraldaja Kadri Lind, näiteks pole tema jaoks mingi vaev festivali tarvis öösel üksi Narvas tõstuki otsas seina kruntida. Kadri sõnul ei väsi Sirla kunagi (kas ta üldse magab?) ja ta suudab suurepäraselt end ise motiveerida (kas tal üldse on kunagi halb tuju?), olgu olukord kui raske tahes (tihti on väga raske). Kadri tunnistab, et köögilaua taga Stencibility taotluseid ja eelarveid koostades suudab Sirla meeleolu alati üleval hoida.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Artishoki veerg: Kuidas tappa tänavakunsti?
Kashink ja Thobek vestlemas Tartus Vallikraavi tänaval. Foto: Sirla
Kashink ja Thobek vestlemas Tartus Vallikraavi tänaval.
4 min

Artishoki veerg: Kuidas tappa tänavakunsti?

Margus Tamm võtab eelmises Müürilehe numbris ilmunud artiklis „Tänavakunstist” kasutusele sotsiaalse bandiidi mõiste. See on keegi, kes „on seaduse silmis kriminaal, kuid rahva hulgas armastatud kangelane”, mis on minu arust väga tabav kirjeldus tänavakunstnikule. Mind panid aga käesolevat teksti kirjutama artikli viimased…
Mulle meeldib tänavakunst rohkem kui seinamaalingud
Prantsuse tänavakunstniku MTO mural Tartus Soola tänaval.
5 min

Mulle meeldib tänavakunst rohkem kui seinamaalingud

Festivali Stencibility korraldaja Sirla kritiseerib majaseintele tänavakunsti pähe tellitud hiigelmaalinguid, millel pole midagi pistmist teostega, mis tekivad avalikku ruumi ilma linnaisade õlalepatsutuseta.
Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Kinonäitajad, kes raamides ei püsi
Mihkel Salk, Elo Vilks ja Andres Kauts. Foto: Gabriela Liivamägi
Elektriteatrit veavad Mihkel Salk, Elo Vilks ja Andres Kauts.
3 min

Portreed Tartu isetekkelisest kultuurist: Kinonäitajad, kes raamides ei püsi

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad…
Müürileht