Prodigyboysi album võtab sama palju energiat, kui annab.
★★★★☆
Jürist pärit 20-midagi-aastaste räpparite-produtsentide kõlapilt võtab snitti eri muusikastiilidest – rokk, punk, grunge ja elektroonika –,aga on äratuntavalt nüüdisaja räpialbum: moondatud bass, nii palju reverb’i, et sõnade dešifreerimisest saab omaette ülesanne, ning eeskujulikult mahakriipsutatud kontrollnimekiri kõikidest ad lib’idest, mida Travis Scott on oma karjääri jooksul kunagi kasutanud.
Räpi klišeed on sisult ja vormilt kohati liiga pildis, aga oma eksperimentaalsuses on „NIHILISM” natukene rohkemat kui standardne kodumaine räpiplaat. Nüristavad kitarrikäigud („PISSED”), kurjakuulutavad interlüüdid („LISTEN”, „CYCLE”), kakskeelsed katsetused („100ROUND”, „4 KEEPS”) ning hetkeline põige pop-pungi radadele („XTACY”) mõjuvad kohaliku muusikamaastiku kontekstis omanäoliselt ja võib väita, et midagi päris sellist pole veel tehtud.
Albumi 18 lugu jagavad ekstsessi ja toorest energiat kulbiga – hingetõmbepauside jaoks aega ei jätku (kui interlüüdid välja jätta). Produktsioon ja temaatika on taotluslikult ülelaetud ning korduskuulamistel saab kiirelt selgeks, et tegemist on plaadiga, mis võtab sama palju energiat, kui annab.
Mõned aastad tagasi pead tõstnud SoundCloudi räpp oli tihtilugu emakeelne koopia välismaisest originaalist, millel polnud äratuntavat identiteeti. Prodigyboys oskab seda määratlust vältida ning on suutnud luua midagi, mis väärib tähelepanu, kas või korraks.
