Sel nädalavahetusel leiab Saku Suurhalli seinte vahel aset kõigi maade ekstreemsportlaste üks aasta oodatumaid sündmusi ehk Simple Session, mis on nüüdseks oma 16. eluaastaga korralikku teismeikka jõudnud. Tänavu on korraldajad Eestisse kutsunud mitte just klassikalise rulamehe standarditele vastava Richie Jacksoni, kellega rääkisime tuvidest, kreatiivsest rulatamisest ja Oscar Wilde’ist.

Richie Jackson. Foto: Artur Sadovski

Jackson on tüüp, keda ei saa mitte märgata, ja see on omamoodi „back to Woodstock”-moment. Teda võib pidada sotsiaalmeedia ja skeidimaailma superstaariks, kes veab Youtube’is oma rula-show’d. Kohtumisele saabub mees alt laienevates hipipükstes, lillelises triiksärgis ja mustas jakis, millele on peale tikitud üle käiste ja krae vohav valge ornament. Kogu komplekti krooniks on pikad mustad juuksed ja signatuurvuntsid, mille ees isegi Dalí käed üles tõstaks.

Kuigi Jackson on sündinud Uus-Meremaal ja elanud Austraalias, ulatuvad tema juured vanavanemate kaudu Ukrainasse. Juba viis aastat resideerub ta USAs, varasemalt rulakultuuri meka Dogtowni läheduses asuvas Santa Monicas ja nüüd Los Angeleses, sest kuhu mujale sind professionaalse rulatajana rohkem tõmbaks kui sinna, kus laudadele esimesed rattad alla löödi. Jackson räägib, et enne, kui ta 12-aastaselt oma praeguse kutsumusega alustas, huvitasid teda videomängud. Rulamaailmaga tutvust tehes sai Jackson aga aru, et kui videomängudel on piirid, kuhu sa lõpuks välja jõuad, siis rulatamisega seda ei ole. Sa saad minna nii kaugele, kui su mõistus sind viib.

Balti jaamas sobivat pildistamiskohta otsides teatab Jackson: „Mulle meeldib Tallinn. Mõnede linnadega saad sa kohe aru, kas see on lahe või mitte. Juba lennujaamast siia sõites nägin ma neid kivist tuvisid, millel on päris palju potentsiaali,” viitab Jackson muigega, kuhu ta oma rulaga katsetama minna sooviks. „Props tuvidele, kes nagu inimesed on võimelised kohanema igasuguse stsenaariumiga.”

YouTube’i videotes võib Jacksonit näha sõitmas põhimõtteliselt kõigel ja kõigega, alustades laudadest ja lõpetades teetähistega. Ta on tuntud oma segaste ja fantaasiarikaste trikkide poolest, mis teebki Jacksoni sõidust show, või kreatiivse rulatamise, nagu see nüüdseks ka sõnadesse on pandud. Jackson ütleb, et peale tema harrastab sama lähenemist veel palju tüüpe ja ta hoiabki silma peal just neil, kes oma visiooni võimalikult kaugele viivad, näiteks Gou Miyagi ja William Spencer. „Kuskil on nagu suur neoonsilt, mis ütleb YES!, see on see, kuhu asjad liikuma peavad,” sõnab ta.

„Mulle meeldib, mida nad teevad. Võtkem või näiteks modernse rulakultuuri isa Rodney Mulleni, kellel oli oma vanemate farmis vaid väike betoonplats, millel ta harjutada sai. Kuna tal oli nii vähe ruumi, pidi ta pöörama oma mõtted sissepoole ja kasutama oma kujutlusvõimet. Nendest, täiesti geniaalselt hulludest mõtetest sündisid ka trikid, mis on praegu täiesti normaalsed. See, mis mind selle ala juures elevile ajab, ongi see, et tüübid kasutavad oma aju ja kujutlusvõimet. Saan aru, et muusikat ja kunsti on tehtud juba sajandeid ja selles on raske midagi täiesti uut välja mõelda, aga rulatamine on eksisteerinud ca 60 aastat, nii et kui viitsida kasvõi kaks sekundit mõelda, siis pole mingi raskus millegi innovaatilisega lagedale tulla. Me elame kuldsel ajastul. Kui me paigutuks kunstiajaloos kuskile faasi, siis meie oleme koopamaalijad.”

Viies jutu tema mittekonventsionaalsele riietumisstiilile, küsin Jacksonilt, kas tema riietes on üldse mugav sõita. „Põhimõtteliselt peaks kõigis riietes mugav sõita olema. Mind tegelikult üllatab, millise reaktsiooniga on võetud vastu see, mida ma seljas kannan, sest tegelikult ei peaks see üldse lugema. See toob rulatamisse kaasa konservatiivsuse, mida sel kontrakultuurina tegelikult üldse olema ei peaks. Me peaks omaks võtma tüüpe, kes teevad oma riietusega mingi steitmendi. Ma olen väga selle poolt, kui keegi midagi ebatavalist teeb. Vaata või Shakespeare’i aega ja seda, milliseid hullumeelseid asju tüübid siis kandsid – kasvõi need kraed – need oli tolle aja teksad ja T-särk. Või näiteks Oscar Wilde. Ta oli oma sametist jakkide ja retuusidega põhimõtteliselt tolle aja hipster. Öeldi veel, et see tüüp riietub nagu täielik nõdrameelne, kuid nüüd on see täiesti aktsepteeritav. Muud sõnumit siin polegi, kui see, et mood ei loe. Nii et kanna, mida sa tahad, ja go crazy!”

Lisaks Jacksoni riietusele ja omapärasele sõidustiilile on tema kontseptsiooni juures olulisel kohal ka muusika, mille ta oma rulavideote taustaks valib ja milles troonib eelkõige 60ndate ja 70ndate psühhedeelia. „Kasvasin üles oma vanemate plaadikoguga. Selle muusika lindistuskvaliteedis on midagi, mida ma isegi täpselt kirjeldada ei oska. Digitaalse muusika, sellise kindla ja terava heli fänn ma ei ole. Kõik see kõlab mu jaoks nagu Miley Cyrus, ükskõik, mis bänd see ka poleks, ja mu aju lükkab selle lihtsalt tagasi.” Jacksonile meeldib üles kaevata just need lood, mis toona veepinnale ei jõudnud, kuid olid sama geniaalsed kui näiteks Zeppelin. „Ainus asi, mis nende vastu mängis, olid asjaolud, sest tollal oli sul vaja kedagi, kes su kuulsaks teeks. See polnud nii nagu praegu, et kui sa oled piisavalt hea, siis ei seisa mitte miski su tee peal ees.”

Jackson lubab, et ta ei rulata raadiost tuttava muusikaga. „Nii et sa oled siis põhimõtteliselt nagu rulamaailma DJ?” küsin. „(Muigab) Jah, ma olen rulamaailma Dr. Dre. Kaevan lood üles, omastan need ja kasutan neid enda huvides. „Kui kuulen erinevaid rulatamise helisid, joonistub mu peas visuaalne pilt. See on minu jaoks väga hästi toiminud. Oleme isegi välja töötamas äpi NBD Tricks teist versiooni, kuhu on see audiopõhine inspiratsiooni osa juurde lisatud ja mis mängib suvalisi helisid. Sinu enda täita on tühjad „lüngad”. Inimaju võib teha imelisi asju, kui sulle on antud õige stiimul. Keegi veel rääkis, et Big Lebowski olevat kunagi bowling’u helisid samamoodi kuulanud, et uusi manöövreid välja mõelda, nii et tüüp ajas juba enne mind sama asja.”

Kas Jackson on kunagi mõelnud rula nurka visata? „David Bowie on öelnud, et ta pole tegelikult rokkstaar, vaid näitleja, kes mängib rokkstaari. Vahel ma mõtlen, et nii on ka minuga. Inimesed ütlevad, et see, mida ma teen pole päris rulatamine. Võib-olla see polegi! (Hakkab naerma). Äkki ma olen mingi tüüp, kes kasutab rulatamist lihtsalt oma meediumina. See on nagu anti-rulatamine.”

Küsimusele, kus on maailmas parim rulatada, vastab Jackson: „Kogu planeet Maa tänavad. Inimesed on loonud linnadesse imelisi asju.”

Simple Sessioni kava ja muud sündmused leiad siit.