NYRIS 12 filmiõhtu: Noored ja mäss. Kolmapäeval Katusekinos linastunud tasuta noorte filmiprogrammist kirjutab Silver Õun.
„Erhal: a diary of Tahrir Square” (2012, Hispaania). Režissöör Marc Almodóvar. Araabia, inglise keeles, 55 min.
„The awakening of the squares” (2012, Hispaania). Režissöörid Lluc Güell Fleck, Jordi Oriola i Folch, operaator Lluc Güell Fleck, osades: Ivan Gordillo, Jorge Luis Marzo, Marcos Andrés, Maribel Rodrigues, Pau Sabater, Roger Bernat ja Jose Luis Diaz. Katalaani, hispaania, inglise keeles, 45 min.
Marc Almodóvari film räägib 2011. a. alguses Egiptuses toimunud rahutustest, mille käigus kukutati Mohammed Hosny Mubarak. See on lugu verest, ebaõiglusest, näljast, märtrite mälestamisest ja ühtekuuluvusest. Sisuarendus jääb lakooniliseks, rulludes lahti esimeste minutite jooksul. Filmi fenomen ei seisne ka mässava rahva nõudmiste vahendamises: tegemist on millegi palju enama kui lihtsa filmiga, mis jäädvustab revolutsiooni. See teos on minimalistlik karje. Staatiline atmosfäär viib vaataja oskuslikult otse rahutute masside keskele. Publik on osa revolutsioonist. Suurem osa kaadritest leiab aset keset rüselust: mürsud lõhkevad, kivid lendavad, tossu paiskub granaatidest, vett paisatakse kahuritest. Filmi närvilisusele aitab kaas tõsiasi, et ta on filmitud käsikaamerate ja telefonidega. Korduvad rütmifiguurid masside hüüdlausetes sööbivad vaataja pähe, jäädes kajama veel pikaks ajaks. Dissonantsele õhustikule pakuvad leevendust stseenid hommikupalvustest, kus politsei ja rahvas seisavad üksteise kõrval mošee ees, palvetades jumala poole. Massistseene seovad veel lõigud teleülekannetest, kus üksikud poliitikud, kaasarvatud Mubarak, sõna võtavad. Jäädvustades rahutusi, saavutab teos palju rohkemat.
„The awakening of the squares” on võrreldes eelneva filmiga palju helgem, kajastades rühmituse M15 vaateid ja saavutusi läbi kuue selles osaleja silmade aasta aega pärast Kataloonia rahutuste laialiajamist. Liikumise kreedoks on poliitilise korruptsiooni vastu võitlemine ilma vägivallata. Läbi kultuuri, kunsti (happening’id, sümbolistlikud maalid, karikatuurid, skulptuurid), muusika (kontserdid), eelkõige aga mõtlemise kaudu, sisendades inimestesse headust ja tõstes nende teadlikkust. Headus ja rahulikkus on läbivad teemad, mida illustreeritakse Taaveti-Koljati võitluse näite varal. Seda valusam aga on vaadata politseid, kes peksab maas lamavat abitut rauka ning kuulata poliitikute valesid.
Mõlemad linateosed näitasid liikumisi, mis omasid küll sarnaseid eesmärke, ent taotlesid neid erineval moel. Teoseid ühendab üks joon – rahvas on kõnelenud.
