Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti

Selgunud on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse korraldatud EV100 kunstikonkursi „Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti” võitjad, kelle projektid saavad toetust 2017. ja 2018. aastal elluviimiseks.

Selgunud on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse korraldatud EV100 kunstikonkursi „Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti” võitjad, kelle projektid saavad toetust 2017. ja 2018. aastal elluviimiseks.

Marwa Eesti moslemikogukonnast. Foto: Annika Haas

Marwa Eesti moslemikogukonnast. Foto: Annika Haas

Laekunud taotlustes andsid tooni uurimusprojektid, mis püüdsid mõtestada eestlaste erinevaid identiteete väljarändajatena 19. sajandist tänaseni, uute kogukondade lõimumist ning mitmekesisuse väärtustamist tänases Eestis.

Kunstikonkursi korraldaja ja žürii liikme Maria Arusoo sõnul võib taotluste arvuga väga rahule jääda. „25 taotlust kinnitab, et tegemist on olulise ja paljusid professionaalseid kunstnikke kõnetava teemaga. Väljavalitud projektid on ääretult huvitavad ja saavad olema oluline osa kunstivaldkonna tegevusest Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise programmis,“ sõnas ta.

Väljavalitud projektid

Johan Tali ja Kirsi Lemberi uurimus- ja näituseprojekt „100 maha”, mis võtab vaatluse alla sada lagunevat ehitist üle Eesti. Projekti raames uuritakse nende ilma omaniku ja tulevikuta hoonete kogukondlikku rolli tänapäeval.

Liina Siibi etendusega päädiv uurimuslik projekt Eesti naistest Soomes uurib naiste Soome minemise põhjuseid ja seal tekkinud eestlaste kultuuri.

Annika Haasi fotoprojekt „Eesti moslemikogukonna anatoomia” käsitleb Eesti moslemi ajalugu 16. sajandist tänaseni kui osa Eesti mitmekesisusest.

Annika Haasi ja Külli Lupkini projekti „Sissevaade Eesti romade kogukonda” tulemusel valmib raamat Eesti romade kogukondadest läbi roma laste silmade ja Annika Haasi kaamera.

Tanel Randeri projekt „100 paplit” alustab kunstinäituste ja -residentuuriga Valga muuseumis ning püüab luua laiemat kõlapinda Ida-Euroopa identiteedile Eestis.

Killu Sukmiti ja Minna Hinti pagulaskriisi käsitlev projekt „Kraam” kaasab Eestisse saabunud asüüliotsijaid ja pagulasi kunstnike töötubadesse ja kohvikutesse. See on jätkuprojekt 2015. aastal alustatule.

Taavi Suisalu ja Timo Tootsi „Hiirelõks48” toob kokku digitehnoloogiatega töötavad kunstnikud, et leiutada ja mõtestada digitaalse immigrandi ja pärismaalase mõisteid.

Loe kunstikonkursi kohta lähemalt KKEKi kodulehelt.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise programm kestab aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Juubeliettevalmistustest saab ülevaate EV100 veebilehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Mustlased kui perifeerne kogukond
Annika Haas Mustlased 4
,
2 min

Mustlased kui perifeerne kogukond

Pärast keeleteadlast Paul Aristet, keda Eesti vanema põlvkonna romad siiani hellitavalt valgeks mustlaseks nimetavad, on selle väikese ja omaette hoidva kogukonna uurimine olnud siinmail juhuslik ja kaootiline. On küll kirjutatud paar magistritööd, mis jäävad paraku laiema üldsuse eest varju, ja ajakirjanduses vilksatab aeg-ajalt mõni…
Sulle on sõnum
Timur, tatarlane: „Ma olen moslem ja ma armastan Eestit.”

Sulle on sõnum

Eesti moslemikogukond, kes on siin seni rahulikult elanud ja toimetanud (muide, 16. sajandist alates), on hakanud saama ähvardusi meie oma eestlastelt, kes on seadnud islamiusu ja ISISe vahele võrdusmärgi. Eesti moslemitel on sõnum.
Pinged Ida ja Lääne feminismi vahel
Foto seeriast „Naine võtab vähe ruumi” (2007-…). Autor Liina Siib. Kunstniku loal
10 min

Pinged Ida ja Lääne feminismi vahel

Redi Koobak, Linköpingi ülikooli järeldoktor ja õppejõud soouuringutes kirjutab feminismi erinevustest Idas ja Läänes. Esimesel on traumaatilise Nõukogude Liidu kogemuse tõttu raske kohaneda läänelike mõttevooludega, samal ajal kui Lääne feministid ei mõista naiste positsiooni postsotsialistlikes maades.
Müürileht