Müürileht

See tuleb taas – Müürileht kutsub osalema filmikriitikute suleproovil, mis võtab seekord luubi alla utoopiad ja düstoopiad!

Eelmisel nädalal jõudis kinodesse dokumentaalfilm „Siit ta tuleb, Roosi”, mille režissöör Margit Lillak on varem eesti vaatajate teadvusesse jõudnud linateosega „Südamering”. Uurime, mis tunne oli elada kaamerasilma all ja missugused dilemmad tekkisid teismelise elust filmi tehes.

Non Grata juhtfiguur Al Paldrok toob intervjuus välja paradoksi, et demokraatlikud riigid võivad rakendada enesepiirangute tõttu rangemat tsensuuri kui autoritaarsed režiimid, ning kritiseerib seda, et teater ja tants on kaaperdanud performance-kunsti mõiste.

1970. ja 1980. aastatel kerkis kohalikku kirjanduspilti kurikuulus olmekirjanduse žanr, üks neid, mida lugejad lugesid, kuid kriitikud põlgasid. Kas Andra Teede ja Kristiina Ehini 2024. aastal ilmunud romaanide puhul võiks olla kohane – või üldse sünnis – rääkida olmekirjanduse elementidest ja kui, siis kas õnnestub hoiduda kunagistest negatiivsetest konnotatsioonidest?

Kui Uru Valterit olemas ei oleks, tuleks ta välja mõelda.

Saara Lotta Linno magab hiiglaslike kangastelgede külje all rohelisel kušetil, jalad kasvuvaludes.

Sigrid Savi püüab jäädvustada päriselu loomulikku kaootilist struktureerimatust.

Kultuurikriitik, -ajakirjanik ja -korraldaja, fotograaf ning Tartu Ülikooli eesti kirjanduse magistrant Johanna Roos avaldas märtsis oma debüütteose – luulekogu „Tsükkel”, mis sündis autori soovist vaadelda ja tunnetada menstruatsioonitsüklit läbi kirjanduse.

Erootilisele kinokunstile pühendatud Camera Erotica jätkab sel kevadel filmiõhtute korraldamisega Von Krahli teatris. Programmi avafilmiks on 2. aprillil linastuv Leilah Weinraubi film „Shakedown”, mis räägib samanimelisest Los Angeleses tegutsenud mustanahaliste lesbide striptiisiklubist ning seda ümbritsevast skeenest.

Kunstnik Jane Remm ja disainer Marta Konovalov on tegelenud viimastel aastatel loovuurimuspraktikatega, mille keskmes on toimetamine kestliku kahanemise tingimustes. Nad uurivad, kuidas kunsti- ja disainipraktikate kaudu kriisidele reageerida, ja küsivad, milline võiks olla loovisikute roll tasaarengu poole liikudes.

Äsja maineka Bloomsbury kirjastuse alt ilmunud Brigitta Davidjantsi raamat „J.M.K.E.’s To The Cold Land” käsitleb seoses albumi lugudega Nõukogude ühiskonna eri diskursuseid.

Etenduskunstniku Netti Nüganeni loodud maailmadest peegeldub alati vastu ta elustiil või see, mis perspektiivist ta asju parasjagu vaatab. Uurisime, kuidas sobituvad sinna kauboid, liustikud, black metal ja bandžo.