Müürileht

Disainer Siim Karro on tegelenud viimased kuus aastat seente tundmaõppimisega. Ettevõttes Myceen arendab ta koos partneritega seentest ja mütseelist keskkonnasäästlikke materjale, et toota neist omakorda mööblit ja sisustuselemente ning tulevikus ka ehitusmaterjale.

Andrus Kasemaa ei muretse, kui hambad koledaks on läinud, sest kole on ka riik, odavad riided ja hinnad.

Tätoveeringuid tahavad tänapäeval peaaegu kõik pereemadest punkariteni. Stiilid tulevad ja lähevad, aga kunstnikud jäävad. Sõna saab tänapäeva Eesti tätoveerijate koorekiht, et arutada trende, töö igapäeva ja diletantide järelt koristamist.

Sellest, milline on luule roll kriisiaegadel – praeguses või kunagises sõjas. Lisaks muule on luule ju ka võimas ajamasin. (Luule)päevaraamatus paigutatakse ajamasinasse Marie Underi „Päälekaebamine”.

Prima Vista kirjandusfestivalil esitletakse peagi raamatut „The Repeater Book of Heroism”, mille koostaja ja kaasautoriga võtsime põgusalt jutuks tänapäevased visioonid kangelaslikkusest.

Kevadisel Tallinn Fashion Weekil esitletud teos Only Basic voolas tavapärasest moe-show formaadist välja, pööras moest mõtlemise tagurpidi ja tõi fookusesse halli dressi.

Mu lemmikosa Von Krahli „Melanhooliast” oli see minutine vaikus pimeduses, millesse publik pärast lõppu tardus. Ja Edith Karlsoni lavakujundus.

Kolmeaastase pausi järel avatud Veneetsia biennaal püüab nihutada pildile nägemisviiside paljusust ja tuleb sellega suurepäraselt toime.

Sümbolid hauakividel ei oma alati religioosset tähendust, vaid võivad viidata pigem traditsioonilisusele ja väljakujunenud arusaamadele surmaga seonduvatest motiividest. Millist tähendust kannavad erinevad kirjastiilid ja sümbolid Eesti hauakivide kontekstis?

Aprillinumbri luuletustes sõnastatakse killustunud tõed ja ajastuülene karje.

Ebatavalisel ja võrgutaval moel põimuvad „Lenini valsi” lehekülgedel vägivald ja poeesia, robustne tänavakeel ning mustlasromansside lääge romantika.

Täna leiab Eesti Rahva Muuseumis ja veebis aset kolmas rahvusvaheline Kultuurikompass. Manchesteri Rahvusvahelise Festivali jätkusuutlikkuse valdkonna juht Feimatta Conteh on ürituse üks panelistidest.