Müürileht

Fotokuu biennaali peanäituse „Intensiivsed paigad” Peterburi kuraatorid Maria Veits ja Anna Bitkina ning projekti kunstnikud manavad esile nii tuntud kui ka võõramaid mineviku tonte meie ühisest sotsialistlikust pärandist, emotsionaalsest ajaloost, kuni geo- ja mükoloogiliste protsessideni, mis väldanud aastatuhandeid.

Kuigi kogu maailmas kajavad loosungid, et loovust tuleb arendada ja väärtustada, peab kooliõpilastele pakutav kunstiharidus kõndima pidevas vastutuules.

Galerii kuraator Šelda Puķīte kutsus kuus kunstnikku keskkonnateemalisse raamatuklubisse ning sellest sündis „Bambi projekt” – grupinäitus, mis on inspireeritud muinasjututegelase hirv Bambi loost. Millest räägib projekti tulemus meile rohkem – kas loodusest või popkultuurist?

Eesti esimese institutsionaalse NFT-kunstiprojektiga Mutagen tehtud katse ehitada iseteeniv kunstiline finantsorganism toob välja nii krüptokunstibuumi omandikultuse kui ka kaasaegse kunsti jätkusuutliku potentsiaali.

Tänavu aset leidnud 19. rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal käsitles temaatiliselt futuristlikke etnomuinasjutte, kooseksisteerimise valu ja naudingut ning sünteetilist eneseabi tulevikku.

Darja Popolitova „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku” suutis – lisaks äärmisele rafineeritusele oma ideede esitusel – olla esimene näitus, mis pani sel aastal kunstisaalis päriselt valjult naerma.

Milles seisneb Sirje Runge projekti „Suur armastus / Kaunis lagunemine” mõte? Mis muudab lagunemise kauniks? Loodusseaduste ja majandusloogika ümberpööramine. Majandusloogika lagunemine on ülev. Kui kõik läheb plaanikohaselt, ei jää „Suurest armastusest” järele mitte midagi.

Mikk Siemer ei mõista, kus on tema Nobeli preemia.

Haruldasest nähtusest, mis seadis korraks kahtluse alla Eesti kultuurivälja toimimise igavesena näivad printsiibid. Sõpruskonna (kultuuri)blogist alguse saanud rühmitus ZA/UM püüdis 2013. aastal perifeeriast välja murda ja hoolimata sellest, et n-ö revolutsioon luhtus, tõi see suuremas plaanis endaga kaasa nii mõndagi huvitavat.

Viimastel aastatel on Eestis tekkinud mitmeid uusi eraalgatuslikke galeriisid. Üks neist on end Tartu Aparaaditehase hoovi sisse seadnud Kogo galerii.

Üheksakümnendatel laulatatud kommertsfotograafia ja kunsti abielu näib isegi digiajastu lastele kui miski cool, ajatu ja energiline.

17. juunil avati Kohtla-Nõmmel Eesti Kaevandusmuuseumi Valges majas grupinäitus „Kohanemine kahanemisega”, mis võtab fookusesse meie loodud asjade hapruse ja tegeleb seisundiga, mida kutsutakse kahanemiseks või lagunemiseks.