Filmikriitikat kiputakse tänapäeval pidama kaduvaks nähtuseks. Või on see kriitikute enda kurbirooniline sisekaemus, sest tundub, et pole piisavalt lugejaid, raha ega järelkasvu? Müürilehe filmikriitikute konkurss tõestab, et vähemasti huvi on valdkonna vastu suur.
Ärajätmised, edasilükkamised, ajutised sulgemised ja sundpuhkused – kultuurikatkestuse kannatajaiks ei ole vaid suured teatrimajad jt institutsionaalsed kultuuriasutused, vaid ennekõike omaalgatuslikud tegijad ning vabakutselised – kunstnikud, muusikud, literaadid, produktsioonitiimid, koomikud…
Tavaoludes peaks neil päevil saavutama haripunkti traditsiooniliseks linnafestivaliks kujunenud Tallinn Music Week, ent eriolukorra tõttu on festivali toimumine lükkunud suve lõppu, augustisse. Ürituse peakorraldaja pilk kriisile, kohanemisele ja innovatsioonile.
„Mailased” on Peedu Saare teine avaldatud teos, debüüdi tegi ta nimelt 2018. aastal romaaniga „Pascual”. „Mailased” on lugu armastusest, traagilistest sündmustest ülesaamisest ning sellega kaasnevast üksindusest ja üksildusest.
Tauno Vahter pani kirja kiiresti arenenud sündmused ühest Loksa poole suundunud bussist.
Märtsikuu luule tuleb Ann Viisilehe sulest ja viib meid talve ning kevade vahealadele.
Nevada kõrbes peetav ja sakraalsed mõõtmed saavutanud hingefestival rõhub sõnades üllastele väärtustele ja eesmärkidele, ent praktikas sobitub see hirmuäratavalt mugavalt vana süsteemi võimu- ja väärtushierarhiatesse.
Enne kui Maailma Terviseorganisatsioon jõudis koroonaviiruse leviku pandeemiaks kuulutada ning avalikud kogunemised ning reisid üha hõredamaks jäid, suleti Berliinis Marge Monko „Flawless, Seamless” ning avati Kris Lemsalu ja Kyp Malone’i „Love Song Sing-Along” näitused.
Sel laupäeval, 7. märtsil jõuab ETV2 ekraanile „Eesti lugude” sarjas valminud Madis Ligema dokfilm „Mõjutajad”. See on pilguheit digitaalse maailma arvamusliidrite argipäeva, sellesse, milline on elu teispool ekraani.
Möödunud aastal lõi eesti filmi allmaailmas laineid Toomas Aria pea olematu eelarvega tehtud märul „Õiglus”. Paralleelselt „Õiglusega” oli „Eesti lugude” sarjas töös ka dokumentaalfilm „Õiglased”, millega jälgiti mängufilmides tihti statistileiba maitsva seltskonna pingutusi nii kaadri tagumises otsas kui ka sõltumatute filmitegijatena.
Popkultuur ja rokkmuusika on defineerinud end teise maailmasõja järel pidevalt ka suhte kaudu vasakpoolsusega.
Ajalugu ei saa kunagi valmis ja Kumus tegeldakse aktiivselt uute sildade ehitamisega eri ajaperioodide vahele.
