22. september 2020
Luule: Kaarel Mihk
Hammastest, valsist ja miiniväljast luuletab Kaarel Mihk.
Hammastest, valsist ja miiniväljast luuletab Kaarel Mihk.
Ega elul pole kunagi mingit mõtet olnud, aga nüüd kadus see olematu mõte justkui veel pisemaks. Kuidas olematu asi saab väheneda, seda ma ei tea. Aga saab küll.
21-aastased režissööridest vennad Romet ja Raul Esko teevad filme nagu kirjut koera: sisse läheb igasugust pudi ja välja tuleb kange kleepuv jurakas.
Laura Põllu ja Piret Karro näitust peaksid kogema kõik, kes loovad ja toidavad müüti eestlaste globaalsest eduloost ja kõik, kes ei mahu kogemuslikult nendesse raamidesse.
Külluse ja kasinuse, niisamuti kui askeesi ja hedonismi vahel paistab pealtnäha laiutavat vastuolu. Ometi võib see lähemal vaatlusel osutuda illusoorseks, lausa väljamõeldiseks – seda nii igapäevapraktikates, n-ö filosoofiliselt kui ka näiteks keelest ja kirjandusest rääkides. Mis üldsegi on või peaks olema tänapäevane askees?
Teisel Riia biennaalil (RIBOCA2) uue tööga „Riia postkaardid” välja tulnud kunsntik Jaanus Samma leidis hetke aega, et tutvustada oma uut Läti ja laiemalt ka Baltikumi lähiajalooga suhestuvat teost.
Viimased kuus kuud on kultuuriväljal olnud pigem vaiksem ja hakkama on saadud vähemaga. Iseasi, kas uus ja kohati isegi nauditav olukord on miski, mille peaks rõõmuga tulevikku kaasa võtma.
Nolani kauaoodatud paradoksieepos jõuab tulevikust olevikku paralleelselt kinopubliku žanritroopide rägastikku kadumisega.
Vabakutseline näitleja ja lavastaja Jarmo Reha toob Sveta baaris lavale oma performatiivse sööstu identiteedi mutiauku. Mille najal see sööst toimub?
Sel kevadel Eestis välja kuulutatud eriolukord pööras ka kunstimaailma pea peale. Kumu kutsus kiiretele aegadele kiirelt reageerima kunstnik Flo Kasearu. Kumu viiendal korrusel on alates 18. augustist avatud Flo Kasearu näitus „Eriolukord”, millega kunstnik vaatab muuseumi muutunud töökorraldust ning dokumenteerib Kumu saaliteenindajate uusi päevarutiine.
Soomeugrilikust aeglusest ja passiivsusest nende produktiivsemas tähenduses, Soome-Ugri Filmifestivali ja muude taoliste ürituste ülesannetest ja tähtsusest ning selle aasta juuli lõpust augusti alguseni Sännas toimunud festivali sündmustest kirjutab Ave Taavet.
Eestis märtsist kuni mai keskpaigani kehtinud eriolukorra tõttu pidid EKA ja paljude teiste kunstikoolide tudengid kolima traditsioonilised lõputööde näitused veebi. Igasuguse kolimisega kaasnevad aga omad võimalused ja takistused.