„Musical adventures fading into the sunset” – nii kõlab C. Stallonesi Tallinnas salvestatud live-albumi eelviimase loo sissejuhatus. Fraasi võib võtta lihtsalt lüürilise „I’m happy I have a concert” stiilis kõrvalepõikena, aga tarvitada ka abivahendi või legendina, mis aitab Sun Araw’ kõrbelikus neopsühhedeelias ellu jääda.
Janunedes struktuuri läbinäritavuse ja klišeede äratundmise järele, tabavad Sun Araw’ga varem mitte kokku puutunuid mitmed vastupidised tunded: segadus, frustratsioon, vajadus kuulda selgust ning ärritus. Psühhedeelia puhul ollakse tameimpalaliku sulavõipopiga juba niivõrd harjunud, et kui ette tuleb atmosfäärile rõhuv helimaastik, tuleb võõrituse vältimiseks panna tööle tahtejõud.
„Hot Tubi” 8 träkki moodustavadki seega pigem ühe nõudliku jada, ühe tripi. Selle korduval kuulamisel võiks olla eesmärk seda rännakut pigem tajuda kui enda tahtele allutada. Silme ette hakkab kerkima low budget indie-vestern, mille peaosas on Michael Cera ning mis esmapilgul tundubki kulgevat robustse ülesehituse, aeglase tempo ja veidrate dialoogidega. À la millennialist Tarkovski. Muusikaliselt viitavad sellele kaootiliste süntekate suhe, kitarri ärplev, juhuslik iseloom, perkussiooni mänglevalt tabamatud rütmistruktuurid ja C. Stallonesi jutlustajalikud vahelehõiked.
Lühidalt öeldes, pead kaasa noogutada ei saa. Kõik tundub liigagi suvaline, liiga free. Kuid lootust ei tasuks kaotada. See album näitab oma ilu nagu loojuv päike. Päev tuleks kõrbes üle elada. Vot siis saabki – nagu igas korralikus vesternis – oranži horisondi poole ratsutada.
Kuula plaati Bandcampist.
