Seksoundi „Kohaliku ja kohatu” kogumikel on küll suurepärane nimi, kuid samahästi võiks pealkirjaks olla ka „Olukorrast riigis”. Alati saab teada, et tohoh, mõni kooslus ikka tegutseb veel. Või siis träkilistis on mõni täiesti tundmatu nimi, kellest ei kuule enam kunagi.
Vähem kui aasta tagasi ilmunud „Kohaliku ja kohatu” neljas väljaanne oli paljudele ilmselt esmatutvuseks Tartu shoegazer’ite She Bit Your Lipiga. Nende „Eile” oli koduselt tuttav (eriti Picnicu ja Jan Helsingiga samal kettal), kõlades tüüpilise Seksoundi bändina. Samas oli tegu kogumiku ühe parima palaga. Amatöörlikkus kui esteetiline lähenemine pop-indie’s, märkis Seksoundi kohta hiljuti Sirbis Argo Valsi arvustanud Tristan Priimägi.
Ingliskeelse nimega eestikeelset muusikat tegev She Bit Her Lip on õppinud juba debüütplaadiks ära dünaamikaga mängimise kunsti, mis tihtipeale ongi see, mis eristab head shoegaze’i ja dream pop’i… sellisest halvemast. Kitarrimassiivid ja pidev pinge kerimine ja langetamine triivivad postroki piirimail, eriti seitsmeminutilises instrumentaalis „Tempo”. Samas ei ole She Bit Her Lip mingi uimerdamine, nagu vahel eesti plaate kätte võttes karta võib. Vastupidi, „Viivu” pealt leiab lausa eufooriat, eriti palas „Laotan tiivad ja lendan”, mis teeb üsna täpselt seda, mida pealkiri lubab.
Üsna imelik, et seda albumit ja bändi varem olemas polnud, oleksid nad ju kõlalt võinud välja ilmuda ükskõik millises punktis viimase kahekümne aasta jooksul. Aga hea, et nüüdki. Ja kuigi eesti indie-loos võiks leida mitmeid kollektiive, kelle helikeelt matkida, siis kuidagi õnnestub She Bit Her Lipil eeskujudele otsapõrkamisest ja sealjuures ise vee alla vajumisest pääseda.
