Kevadel juba korra Eestimaa pinnal jala maha pannud hiphopiduo Echo&Tito on tagasi ning esitleb 8. septembril Sinilinnus toimuval kontserdil oma uut EPd. Tel Avivis tegutsev kooslus on üks populaarseimaid gruppe Iisraeli nüüdisaegses alternatiiv-, pop- ja hiphopmuusikas. Maailmas ringi rännates on muusik ja produtsent Tito ning lauljatar/MC Echo korjanud kokku helisid ja mõjutusi erinevatest kultuuridest. Segades neid elektroonilise bassimuusika, dub’i ja hiphopiga nende muusika sünnibki.
Kuidas jõudsid Echo ja Tito arusaamale, et omavahel jõudude ühendamine võiks viia selleni, kus te praegu olete?
Me tegelikult ei plaaninud seda. Kohtusime läbi ühise sõbra ja hakkasime muusikat tegema. Sädet oli kohe tunda – meil oli väga hea keemia, tänu millele saime Echo&Tito kõlapildi välja kujundada.
Oma loomingus ühendate te mitmeid erinevaid kultuure. Kus teie muusikalised juured asuvad?
Echo kuulas kodus palju Motown Recordsi väljalaskeid ning tema taust on seotud peamiselt souli ja rnb’ga, kuid samuti on tal suur armastus hiphopi ja reggae vastu. Tito on mänginud aastaid india muusikat, talle meeldib väga araabia muusika ning ta on kuulanud dub’i ja elektroonikat juba väga noorest east alates.
Te olete jõudnud ka juba mitmetes erinevates maades tuuritada. Kas teil on aega ka nende riikide muusikalise kultuuriga tutvuda? Millised kohad on olnud eriliseks inspiratsiooniallikaks?
Tuuritamine on väga intensiivne „elustiil” – lennujaamast heliproovi, kontserdilt hotelli ja siis jälle lennujaama. Seetõttu ei ole meil alati aega kõigi kohtade iseärasustega tutvuda ning peamiselt on need põgusad hetked, mille mõnest linnast või riigist kaasa võtame. Üks meeldejäävamaid tuure oli Indias. Me armastame sealset muusikat ja õhkkonda ning meil oli ka aega, et seda natuke rohkem avastada.
Teie 2015. aastal ilmunud album „The Bastard” on saanud inspiratsiooni etnilise muusika kaasaegsetest tõlgendustest. Kuidas mõjub teie arvates sajanditevanuse muusika reinkarnatsioon sellele muusikale endale? Olete te tunnetatud oma riigi pärimusmuusika populaarsuse tõusu?
Me oleme arvamusel, et kõik on n-ö remiks. Tänapäeval on raske teha või leiutada täiesti uut muusikažanri. See muusika, mida inimesed loovad, on nende mõjutajate kogusumma. On väga normaalne kasutada oma kohalikku pärandit enda muusikas, sest see on osa sinust. Ja me võime öelda, et Iisraelis on see hetkel väga populaarseks muutumas.
„The Bastard” tegeleb ka sellega, kuidas me ühiskonda vaatleme. Mida te oma albumil täpsemalt kritiseerite?
See plaat on loodud Lähis-Idas ja meie enda sees toimuva sõja ajal. See on püüd mõista elu ning seda, miks meedia üritab eristada meid ning teisi riike. Me usume inimeste ühtsusesse ja süsteemi rikutusse.
Mis on teie sügisel ilmuva uue EP kontseptsioon?
Me läheme sellega Aafrika džunglisse, oleme ekstreemsemad ning oma heli ja sõnumi poolest täpsemad. Paneme hea meelega inimesi naerma, ennast lõdvaks laskma ja end tantsides hästi tundma.
