Sleep – The Sciences (Third Man Records, 2018)

Viiskümmend aastat pärast Black Sabbathi loomist pole nendelt neljalt Birminghami poisilt tulnud inspiratsioon raskemuusika valdkonnas ikka veel otsa saanud vaatamata sellele, et Sleepi kahekümnendal aprillil ilmunud uus album „The Sciences” seda kullakaevandust aplalt tühjendab.

Viiskümmend aastat pärast Black Sabbathi loomist pole nendelt neljalt Birminghami poisilt tulnud inspiratsioon raskemuusika valdkonnas ikka veel otsa saanud vaatamata sellele, et Sleepi kahekümnendal aprillil ilmunud uus album „The Sciences” seda kullakaevandust aplalt tühjendab.

Plaadi puhul on tegemist Nikola Tesla maavärinamasina musikaalse ekvivalendiga, kuna albumil leiduv helisein oleks justkui mõeldud kõlareid ning neid majutavaid hooneid hävitama. Sellised stoner metal’i gigandid nagu Sleep ei saa endale muidugi vähemat lubadagi ning pärast artisti Sunn O))) meenutavat lühikest (oksüümoron missugune) avapala heidab grupp ennast taolisesse transsi tekitavasse hevimülkasse, et kuulaja ei suuda sellest enne plaadi lõppu väljuda. Ning miks ta peakski.

Seekord on bänd läinud oma lähenemisel veidi konservatiivsemat teed kui eelmise albumi ühe, ent tunnipikkuse lauluga, ning keskmine pala kestab siin igati seeditavalt kümne minuti kanti. Siiski on albumi parim üllitis „Antarcticans Thawed” kaunis näide kõigest, mis on Sleepi ning stoner metal’i puhul meeldiv: liustikuline tempo, haukuvalt psühhedeelsed vokaalid ja täiesti vastupandamatult kaasahaarav hevi pillitöö, kus kõik kolm instrumenti materdavad kuulajat täielikus titanomahhialikus kaoses. Ent kõigest sellest hoolimata on tegemist niivõrd lihtsalt ligipääsetava albumiga, mille igaüks võiks oma plaadimängijas vähemalt korra käima panna.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Liblikas – Unholy Moly (2017)

Liblikas – Unholy Moly (2017)

Kauamängiva kokkupanek on korralik töö. Kõige muu juures (lindistamine, miksimine jne) tuleb algul kompositsiooniliselt nelikümmend minutit huvipakkuvat muusikat kokku mõelda.
The Soft Moon – Criminal (Sacred Bones Records, 2018)

The Soft Moon – Criminal (Sacred Bones Records, 2018)

Neljanda plaadini jõudnud The Soft Moon ehk Luis Vasquez jätkab enesepiitsutamist.
Puberteet – Elu on peldik (827364 Records DK, 2018)

Puberteet – Elu on peldik (827364 Records DK, 2018)

Tartu pungiskeenel vaikselt legendi vormiv rõvepungibänd Puberteet on vist taararaha kokku pannud ja suutnud tulla välja korraliku kauamängivaga.
Müürileht