Sõda toiduraiskamisele ehk Laevakoka jätisefilosoofia

Teinekord on küsimusest, milliste peente roogadega katta jõululauda, hoopis keerulisem see teine küsimus: mida ometi hakata peale kõigi rikkaliku pühadelaua ülejääkidega? Kes jõuaks päevade kaupa kartulisalatit ja järjest kuivemaks tõmbuvaid seapraetükke sisse vohmida? Aga toitu ära visata ei tahaks kohe üldse.


Teinekord on küsimusest, milliste peente roogadega katta jõululauda, hoopis keerulisem see teine küsimus: mida ometi hakata peale kõigi rikkaliku pühadelaua ülejääkidega? Kes jõuaks päevade kaupa kartulisalatit ja järjest kuivemaks tõmbuvaid seapraetükke sisse vohmida? Aga toitu ära visata ei tahaks kohe üldse.

Illustratsioon: Alexei Gordin
Illustratsioon: Alexei Gordin

Igal aastal sama jama. Paratamatult sõuab aastanumber oma loomuliku lõpu poole ja juba terendavadki jõulud. Eriti praegusel ajal on nii erakordselt hea meel näha tervet perekonda ühe laua taga, valmistada neile kõiki roogasid, mida vähegi turult või ökotarnijatelt kätte saadud materjal võimaldab, ning puukida kered head-paremat täis. Vanarahvaski teadis rääkida, et jõululaupäeval tuleb süüa 3 (või 7, 9, 12!) korda, et „eeltuleva aasta oleks ikka hea leevaõnn”. Kahjuks jõuab (ka seetõttu!) jõulude teisel pühal tihtipeale kätte hetk, kui kõik toidujäänused ehk jätised ei mahu karpidesse ega ammugi külmkappi ära ja sugulased on osavasti minema hiilinud, jättes hoolikalt pakitud plastikaadid juba kergelt hapneva kartulisalati ja kringliga „kogemata” esikukapile maha. Sel aastal säästkem kõigi närve ja valmistugem juba ette jätiste taaskasutuseks – või lausa nende ennetamiseks. See on ka väga keskkonnasõbralik mõte, sest kogu pühademeeleolu kõrval raisatakse jõuludel aastas kõige rohkem toitu.

Esiteks ja põhilisena on jätiselaua kuningaks ei keegi teine kui… 

HAPUKAPSAPIRUKAS

Kuna väärt hapukapsa moorimine võtab aega lausa päevi ja vajab tingimata suurt hoolt, ei ole seda mõtet teha ainult jõululauakausi jagu. Peost üle jäänud hapukapsa annab aga kerge vaevaga vormistada imemaitsvaks pirukaks! Toimida alljärgnevalt.

Tainas
200 g võid
4 dl täisteranisujahu (mõnus on segada jahu sisse ka lina-, seesami-, mooni- jms väikeseid seemneid!)
0,5 tl soola
paar spl külma vett

Täidis
suur hulk hapukapsast
6 muna
toidukoort (või hoopis eelmisest päevast alles jäänud sooja jahukastet – raisku ei lase midagi!)
Lisaks soovi korral: singiviile, juustu, viineritükikesi, seeni, miks mitte veidi närtsinud maitserohelist vmt

Meetod
1. Sega kokku jahu, sool ja seemned, kui neid on.
2. Lõika külm või tükkideks ja mudi see lusika/näppudega vormi sisse, kaasa aitab pisut külma vett. Eesmärk on tainas kiiresti ühtlaseks saada, nii et või täiesti ära ei sulaks. Veidikene võitükke muudab põhja ainult muredamaks ja hõrgumaks. Pane taignapall külmkappi tahenema, kuniks tegeled täidisega.
3. Klopi lahti munad ja toidukoor või laualt üle jäänud jahukaste, lisa kõike seda, mille saab pisikesteks tükkideks hakkida, maitsesta soola ja pipraga.
4. Rulli tainas kahe pärgamendi vahel õhukeseks ja laota ahjuvormi, mudi ääred sõrmedega ilusaks. Eelküpseta 15 minutit 180-kraadises ahjus.
5. Sega suures kausis hapukapsas kokku muna ja kastme seguga ning vala põhjale. Küpseta umbes 40 minutit samal temperatuuril.

Ja voilà! Piruka juurde sobib värske salatijätis või mõni kaste, mille leiad külmkapist.

Nagu ikka köögis, saab retsepte sõltuvalt materjalist või maitse-eelistustest kõigiti kombineerida. Näiteks võib teha sama täidisega lahtise piruka asemel lihtsasti hoopis klassikalisi väikeseid pärmitaignapirukaid.

Kaisa Ling armastab jõule ja jõulutoite ning oma pere- ja meeskonnale süüa teha.

Alexei Gordin on Tallinnas elav kunstnik, kes tegeleb peamiselt maaliga, kuid liigub ka eri meediumide vahel. Tema põhiline huviobjekt on kunstimaailm; sellega seotud stereotüübid, absurd ja provokatiivsed narratiivid.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kaua tehtud kaunikene. Ikkagi isamaaline leib
7 min

Kaua tehtud kaunikene. Ikkagi isamaaline leib

Kaupluseriiulid on (käsitöö)leivast lookas, tootjaid ja maitseid aina lisandub – võta üks ja viska teist! –, kuid ometi on mitmedki otsustanud võtta ise ette leivaküpsetamise ajamahuka ning kohati üsna stressirohke teekonna ja tarmukalt edasi sammuda. Miks küll?
TOIDUPORRI retseptisoovitus: Tavaline kimchi-retsept
Kimchi. Foto: Alex Skud Bayley (CC BY 2.0)
Kimchi.
2 min

TOIDUPORRI retseptisoovitus: Tavaline kimchi-retsept

Koreapärane salat kimchi on meie komberuumis üha enam populaarsust kogumas. Alloleva kirjelduse põhjal võid endale selle mõnusa salati suurema vaevata valmis meisterdada.
Pühad pereringis – kas ja kuidas?
Kaader filmist „National Lampoon’s Christmas Vacation”
5 min

Pühad pereringis – kas ja kuidas?

Koroonaaeg või mitte, karta on, et päris ilma perekondlike kohtumisteta jõulud siiski ei jää. Nii on ka tänavu kohane minna pühadele vastu n-ö valmistunult ja tuvastada juba eos, missuguseid tuleohtlikke teemasid tasuks jõululauas tingimata vältida.
Müürileht