Sel nädalal, 19. ja 20. detsembril toimuvad Vabal Laval koguperelavastuse „Süüria rahvalood” viimased etendused.

„Süüria rahvalood”. Foto: Mats Õun

Väljendid nagu „seitsme maa ja mere taga”, „kord ennemuistsel ajal” ning „elasid kord” toovad pea igale iidsete lugude tarkust austavale inimesele silme ette põneva ja fantaasiarikka maailma. Läbi aegade on muinasjuttude ja rahvalugude peamine funktsioon olnud kanda edasi allegoorilist elamise juhendit, mille peamine võlu seisneb lugudes peituvais inimlikes moraalsetes väärtustes.

Samas tõstatavad lood oma mitmeplaanilisusega alati ka küsimusi väärtuste universaalsuse, tõdemuste objektiivsuse ja subjektiivsuse kohta ning jätavad kuulajale võimaluse vaadelda loo erinevaid filosoofilisi kihistusi vastavalt isiklikule kogemuspagasile, pakkudes sel viisil avastamisrõõmu nii nooremale kui ka vanemale kuulajale.

Helen Rekkori lavastus manab meie ette muinasjuttude ja rahvalugude kauni fantaasiamaailma, kust inimesed, olgu nad süürlased või eestlased, ammust aega tarkusi on ammutanud ning mida ajaviiteks jutustanud ja kuulanud.

Meile näidatakse laia spektrit lugusid, andmaks aimu kultuurilisest ja pärimuslikust taustast tulenevatest erinevustest, aga ka sarnasustest.

Lavastuse dramaturgia aluseks on raamat „Folktales from Syria”, mis koondab endasse süüria poeedi Samir Tahhani poolt 1980ndatel kogutud pärimuslugusid.

Reisides Aleppo lähistel ning kirjutades üles telkide ees teed rüüpavate vanainimeste poolt pajatatud rahvalugusid, sai Tahhan veel viimasel hetkel n-ö sabast kinni sellel põlvkonnal, kelle kadumisega oleks kaotsi läinud ka rikkalik rahvapärimus.

Lisainfot leiad Vaba Lava kodulehelt.