Kultuuriministeerium peab kommertslikku suusakeskust looduslikust pühapaigast olulisemaks

Mida teeksite, kui ühel hetkel avastaksite, et hiiemäel, kus käisite rahu ja mõtteid kogumas, laiutavad spordikeskus, lumekahurid ja tõstukid? Kirjanik Kristiina Ehin mõtiskleb lühifilmis „Eesti looduslikud pühapaigad: Paluküla hiiemägi” selle üle, miks on hiied meile olulised ning miks eraldas Kultuuriministeerium omal ajal kaks miljonit eesti krooni selleks, et hävitada Rapla, Harjumaa ja Läänemaa kõrgeim ning uhkeim pühakoht.

Mida teeksite, kui ühel hetkel avastaksite, et hiiemäel, kus käisite rahu ja mõtteid kogumas, laiutavad spordikeskus, lumekahurid ja tõstukid? Kirjanik Kristiina Ehin mõtiskleb lühifilmis „Eesti looduslikud pühapaigad: Paluküla hiiemägi” selle üle, miks on hiied meile olulised ning miks eraldas Kultuuriministeerium omal ajal kaks miljonit eesti krooni selleks, et hävitada Rapla, Harjumaa ja Läänemaa kõrgeim ning uhkeim pühakoht.

Kristiina Ehin Paluküla hiiemäel. Kaader videost

Kristiina Ehin Paluküla hiiemäel. Kaader videost

Eestlaste esivanemad on loodusrahvad, kelle looduslikuks pühapaigaks oli hiis, kus taotleti rituaalide ja ohvitalitluste abil kõrgemate jõudude soosingut. Saladuslikud ja võluvad hiied on Kristiina Ehini jaoks koht, mis peab jääma mürast ja kommertsist puutumata. Hiies peab saama lihtsalt olla. Kuuldes, et Kultuuriministeerium on eraldanud kaks miljonit eesti krooni Paluküla spordi- ja suusakeskuse rajamiseks, hakkas kirjanik oma sõpradega juba 2004. aastal vastu buldooseritele, traktoritele ja vallavanemale. Kuidas seletada, et kommertslik suusakeskus ei peaks asuma maakonna kõige uhkemal kultusmäel?

Kristiina Ehin leiab, et meie hiiemäed on nagu Kreeka antiikvaremed: eelkristlikud, põnevad ja väärivad säilitamist. Plaan rajada pühapaiga asemele suur suusakeskus on aga tänini jõus.

Liitu Eesti looduslike pühapaikade Facebooki lehega.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Veski, mis armastas äkilist vihma
7 min

Veski, mis armastas äkilist vihma

Vesiveskite minevik näitab, et taastuvenergial töötava käitise suhted seda ümbritseva kogukonnaga võisid olla keerulised ka rohkem kui saja aasta eest.
Koduaia mitu palet
6 min

Koduaia mitu palet

Varaseid jälgi tarbeaiandusest võib leida juba esiaja küttide ja korilaste tegevusest. Turumajanduse tingimustes minetasid köögiviljapeenrad koduaedades korraks oma tähtsuse. Kas multikriiside ajastu muudab oma kapsamaa taas hinnaliseks?
Keskkonnateemad ei pea alati tõsised olema
6 min

Keskkonnateemad ei pea alati tõsised olema

Sinihumanitaaria uurijatele on pakkunud esmajärjekorras huvi maailmameri, ent ookeanisügavustest vahetumana võib mõjuda sisevete pärand kultuuris.
Müürileht