Kultuuriministeerium peab kommertslikku suusakeskust looduslikust pühapaigast olulisemaks

Mida teeksite, kui ühel hetkel avastaksite, et hiiemäel, kus käisite rahu ja mõtteid kogumas, laiutavad spordikeskus, lumekahurid ja tõstukid? Kirjanik Kristiina Ehin mõtiskleb lühifilmis „Eesti looduslikud pühapaigad: Paluküla hiiemägi” selle üle, miks on hiied meile olulised ning miks eraldas Kultuuriministeerium omal ajal kaks miljonit eesti krooni selleks, et hävitada Rapla, Harjumaa ja Läänemaa kõrgeim ning uhkeim pühakoht.

Mida teeksite, kui ühel hetkel avastaksite, et hiiemäel, kus käisite rahu ja mõtteid kogumas, laiutavad spordikeskus, lumekahurid ja tõstukid? Kirjanik Kristiina Ehin mõtiskleb lühifilmis „Eesti looduslikud pühapaigad: Paluküla hiiemägi” selle üle, miks on hiied meile olulised ning miks eraldas Kultuuriministeerium omal ajal kaks miljonit eesti krooni selleks, et hävitada Rapla, Harjumaa ja Läänemaa kõrgeim ning uhkeim pühakoht.

Kristiina Ehin Paluküla hiiemäel. Kaader videost
Kristiina Ehin Paluküla hiiemäel. Kaader videost

Eestlaste esivanemad on loodusrahvad, kelle looduslikuks pühapaigaks oli hiis, kus taotleti rituaalide ja ohvitalitluste abil kõrgemate jõudude soosingut. Saladuslikud ja võluvad hiied on Kristiina Ehini jaoks koht, mis peab jääma mürast ja kommertsist puutumata. Hiies peab saama lihtsalt olla. Kuuldes, et Kultuuriministeerium on eraldanud kaks miljonit eesti krooni Paluküla spordi- ja suusakeskuse rajamiseks, hakkas kirjanik oma sõpradega juba 2004. aastal vastu buldooseritele, traktoritele ja vallavanemale. Kuidas seletada, et kommertslik suusakeskus ei peaks asuma maakonna kõige uhkemal kultusmäel?

Kristiina Ehin leiab, et meie hiiemäed on nagu Kreeka antiikvaremed: eelkristlikud, põnevad ja väärivad säilitamist. Plaan rajada pühapaiga asemele suur suusakeskus on aga tänini jõus.

Liitu Eesti looduslike pühapaikade Facebooki lehega.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kui loodusest saab kommunikatsiooniprobleem
7 min

Kui loodusest saab kommunikatsiooniprobleem

Metsade ümber käiv arutelu on toonud nähtavale, kuidas loodushoiust on kujunenud strateegilise kommunikatsiooni väli, mis omakorda võimendab ebavõrdset häält aruteludes ja mõju otsustele. Samal ajal ei ole elurikkuse kriis kommunikatsiooniprobleem. Kas lahenduseks ongi lihvida sõnumiseadmist, teha rohkem turundust ja palgata üha parem…
Looduse mälestusmärgid inimtegevuse paradokside tähistena
6 min

Looduse mälestusmärgid inimtegevuse paradokside tähistena

Looduse mälestusmärgid peegeldavad inimese ja looduse suhte ajaloolisi kihistusi, ulatudes loodusest jagusaamise heroiseerimisest ohustatud ja kadunud looduse kaitse ning mälestamiseni.
Eestlaste loodustunnetusest popmuusikas. Ökokriitiline vaade eurolauludele
7 min

Eestlaste loodustunnetusest popmuusikas. Ökokriitiline vaade eurolauludele

Eesti Eurovisioni repertuaar, kus korduvad nii mere- kui ka metsamotiivid, peegeldab rahvuse kollektiivset kujutlusruumi.
Müürileht