Mida teeksite, kui ühel hetkel avastaksite, et hiiemäel, kus käisite rahu ja mõtteid kogumas, laiutavad spordikeskus, lumekahurid ja tõstukid? Kirjanik Kristiina Ehin mõtiskleb lühifilmis „Eesti looduslikud pühapaigad: Paluküla hiiemägi” selle üle, miks on hiied meile olulised ning miks eraldas Kultuuriministeerium omal ajal kaks miljonit eesti krooni selleks, et hävitada Rapla, Harjumaa ja Läänemaa kõrgeim ning uhkeim pühakoht.

Kristiina Ehin Paluküla hiiemäel. Kaader videost

Kristiina Ehin Paluküla hiiemäel. Kaader videost

Eestlaste esivanemad on loodusrahvad, kelle looduslikuks pühapaigaks oli hiis, kus taotleti rituaalide ja ohvitalitluste abil kõrgemate jõudude soosingut. Saladuslikud ja võluvad hiied on Kristiina Ehini jaoks koht, mis peab jääma mürast ja kommertsist puutumata. Hiies peab saama lihtsalt olla. Kuuldes, et Kultuuriministeerium on eraldanud kaks miljonit eesti krooni Paluküla spordi- ja suusakeskuse rajamiseks, hakkas kirjanik oma sõpradega juba 2004. aastal vastu buldooseritele, traktoritele ja vallavanemale. Kuidas seletada, et kommertslik suusakeskus ei peaks asuma maakonna kõige uhkemal kultusmäel?

Kristiina Ehin leiab, et meie hiiemäed on nagu Kreeka antiikvaremed: eelkristlikud, põnevad ja väärivad säilitamist. Plaan rajada pühapaiga asemele suur suusakeskus on aga tänini jõus.

Liitu Eesti looduslike pühapaikade Facebooki lehega.