Suvi viib kinoelamused perifeeriasse

Perifeerseid kinoelamusi saab nautida sel suvel juunist augustini, Müürileht toob lugejateni kolm nostalgilis-eskapistlikku kohalikku filmifestivali Eestimaa roheluses.

Perifeerseid kinoelamusi saab nautida sel suvel juunist augustini, Müürileht toob lugejateni kolm nostalgilis-eskapistlikku kohalikku filmifestivali Eestimaa roheluses.

Vene Filmi Päevad ambulARTooriumi hoovil. Foto: ambulARToorium

Vene Filmi Päevad ambulARTooriumi hoovil. Foto: ambulARToorium

10.–13. juunini toimub soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas lühifilmifestival FUFF, mis seab vaatajate silmad soome-ugri mängu- ja eksperimentaalfilmide kaleidoskoobile. Linateoste autorid on kas uurali keelte kõnelejad või käsitlevad soome-ugri teemasid. Programm koosneb rohkem kui 50 filmist kogu maailmast, kohale kutsutakse sõltumatu kino tegijaid ja selle armastajaid, pärast linastusi vesteldakse režissööridega, toimuvad kontserdid ning avatud on õpikojad ja näitused.

Lühikestele öödele meeldivad aga lühikesed filmid – nõnda toob Laimjala filmifestival Ösel Saaremaal 30. juulist 1. augustini suvitajate ette valiku särtsakatest lühifilmidest Euroopa tuntud filmifestivalidelt. Linateoseid tutvustavad filmitegijad ja festivalide kuraatorid ning linastused toimuvad öösiti metsa ja soo serval lageda taeva all. Päevasel ajal on võimalik võtta osa põnevatest töötubadest ja seminaridest. Festivali põhitoimumiskoht on Laimjala vald, Värava kinotalu, mida täiendavad seansid Orissaares ja Kuressaares.

Peipsi ääres vene vanausuliste külas rulluvad aga tänavugi lahti Vene Filmi Päevad. 14.–16. augustini toimuval üritusel ei küsita piletit kelleltki ning lisaks filmiprogrammile avaneb külastajatel võimalus avastada tundmatut, harrastada antropoloogilist turismi ja tutvuda omanäolise kultuuriga, mis moodustab ühe väikese, ent põneva osa eesti kultuurist. Kohapeal saab ka kohalikku toitu maitsta, end sibulapärjaga ehtida, järves ujuda, päikese käes oleskleda ja õhtuti filmiprogrammi nautida. Kavast leiab teiste seas „Sipelgapesa” – Vladimir Loginovi poeemi Lasnamäest, Ilmar Raagi „Ma ei tule tagasi”, Aljona Suržikova „Suur-Sõjamäe”, mis loob elava pildi pilpaküla elanikest, aga ka palju muud põnevat siit- ja sealtpoolt Peipsit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Möödunud aasta pressifotoparemik ambulARTooriumis
Näituse avamise tegi hubaseks Chalice, kelle kontsert sobis mõnusa boheemlaspesa atmosfääri nagu rääbis Peipsisse. Foto: Aron Urb
Näituse avamise tegi hubaseks Chalice, kelle kontsert sobis mõnusa boheemlaspesa atmosfääri nagu rääbis Peipsisse.
,
1 min

Möödunud aasta pressifotoparemik ambulARTooriumis

Oktoobri alul avati Peipsi-äärses kunstimajas ambulARToorium läinud aasta fotožurnalistika paremikku tähistav näitus „Aasta Pressifoto 2013”. Väljapaneku valik on koostatud samanimelisele konkursile laekunud 1209 pildi hulgast, mille esitasid 70 autorit.
Priit Pärn pälvis Poolas maineka Draakonite Draakoni auhinna
Priit Pärn

Priit Pärn pälvis Poolas maineka Draakonite Draakoni auhinna

Täna, 2. juunil antakse 55. Krakovi rahvusvahelise filmifestivali raames pidulikul tseremoonial Priit Pärnale üle Draakonite Draakoni auhind. Pärnale läheb auhind tema silmapaistva panuse eest filmikunsti, eriti aga animatsiooni arendamisel ning väljapaistva pedagoogilise töö eest.
45 aastat aja augus
Kaader filmist
4 min

45 aastat aja augus

Kate’i ja Geoffi nelikümmend viis aastat kestnud idüllilisse abiellu lööb kiilu salapärane kiri, milles teatatakse, et mägedest on üles leitud Geoffi 1962. aastal kadunuks jäänud kihlatu Katja külmunud surnukeha. Filmis „45 aastat” kujuneb esimese armastuse ülessulamisest metafoor, mis paneb abikaasade jaoks käest libisema koosveedetud pikkade aastate tähenduse.
Müürileht