tee meile teene ja lülita oma reklaamiblokeerija välja.
Avaldame Müürilehe veebiväljaandes ainult hoolikalt valitud partnerite reklaami ja selle abil saame laiendada nii autorite kui kajastatavate teemade ringi ning avaldada rohkem väärt artikleid.
Innustatuna arvukatest artiklitest, mis kirjeldavad kodanikuühiskonna aktivisti muretut elu, otsustas Kristiina Raud oma roosilisest argipäevast Feministeeriumis kokkuvõtte teha.
1920ndatest aastatest hakkas aina suuremat rolli nõukogude ideoloogia levitamisel mängima uus kunstivorm – kino. Tootmise ja tsensuuriga seotud teemades oli kino riigi ja parteiga tihedamini seotud kui ükski teine kunstiliik. Seega pakuvad just nõukogude filmid huvitavat ülevaadet riikliku ideoloogia muutumisest ajas.
Kuidas feministid saaksid osutada vastupanu parasjagu Ida-Euroopa riikides tõusvale natsionalismilainele? Kuna meie ajalugu on seotud ning ühiskondlikud retoorikad on tihtipeale sarnased, on viljakas üheskoos luua ka strateegiaid, et olukorda parandada.
Tartu Ülikooli vanemteadur Aimar Ventsel kirjutab Feministeeriumis, et Eestis pole käimas maskuliinsuse kriis, vaid vastupidi, siin on säilinud võimalused kunagise nõukogude proletaarse maskuliinsuse kohandumiseks uutesse oludesse.
Millal viimati osalesid näitusel, mis on ühtlasi linnatuur, mis ühtlasi räägib armastuslugudest, mida ühtlasi saab kogeda üksi, mida ühtlasi saab jagada teistega…? (jne). Millal käis Feministeerium viimati Tartus!?
Krimisarjas „Top of the Lake” on nii politseiuurijad, kurikaelad kui ka ohvrid mitmekesised karakterid inimlike vastuoludega, kirjutab Marianne Meiorg Feministeeriumis.
Keskkonnaküsimusi ja feminismi on ilmselt lihtne vaadata eraldi. Mis on ühekordsetel kohvitopsidel, plastjäätmetel kajaka kõhus, vatipatjadel ja Istanbuli konventsioonil ühist? Eriti mitte midagi, kui niimoodi võrrelda. Tegelikult on vähemate võimalustega gruppide olukord ja keskkonnamuutused päris tihedasti seotud.
Kaks nädalat pärast ametisse nimetamist võttis Donald Trump agressiivselt ette 11 miljonit paberiteta sisserändajat puudutavad immigratsiooniseadused. Uus president nõudis ning nõuab praegugi, et teatud kategooriatesse kuuluvad inimesed kiiresti riigist välja saadetaks. Talupidajad on aga hakanud aru saama, et riigi toidutootmine ei saa hakkama vaid valgete meestega.
Disainer Jaana Davidjants kirjutab, kuidas määrab avalik ja isiklik sfäär seda, millist käitumist naistelt oodatakse ning sellest, et vihane olla on tegelikult okei.
Poola sotsioloog ja feminist Weronika Grzebalska räägib Musta Esmaspäeva puhul saksa ajakirjanikule Kevin Culinale Feministeeriumis lähemalt Poola paremäärmuslaste plaanist abort kriminaliseerida ning selliste seaduste tagamaadest.
Feministeerium avab loovkirjutamise õpitoad, kus tehakse praktilisi loovus- ja kirjutamisülesandeid ning luuakse teksti, mida hiljem edasi arendada. Ülesanded aitavad jõuda südamelähedaste teemadeni ja läbida kirjutamistakistusi, et julgustada kirjutajaid ühiskondlikust arutelust osa võtma.
Sel aastal keskenduti XXIV Viljandi Pärimusmuusika festivalil naise häälele. Rebeka Põldsam arutles Feministeeriumi veergudel, kuidas folgilavadel sooteemade lahkamine õnnestus ning Müürilehele panustas fotogaleriiga Liis Reiman.
Kahe suurima sotsiaalse võrgustiku, VKontakte ja Facebooki publik ning ruumikorraldus erinevad Venemaal teineteisest üsna suurel määral. Facebooki lehekülgi veavad sageli poliitiliselt ja sotsiaalselt aktiivsed keskealised inimesed. Paljud „kolisid” sinna ümber siis, kui LiveJournal hakkas kaotama populaarsust ning Facebooki lehed pakkusid blogile omamoodi analoogi.
Elevusega oleme jälginud viimase aja pöördelisi sündmusi. Suured saagad on jõudnud trolloloogide rõõmuks akadeemia seinte vahelt tänavatele. Kõik viitab sellele, et tulemas on ühiskondlik murrang. Lõpuks ometi on rehvi- ja bemmivennad, keskeakriisis härrased ning vähest kasutust leidnud, aga see-eest potentsiaalikad isased leidmas tõelist aktivismi ja ühiskonna edendamise kullasoont.
„Kõige mahukam naisteajakiri Eestis”, Buduaar, on kaanest kaaneni 316 lehekülge. Lugejale oluline info on ilmselt see, et kogumahust 148 lehekülge ehk 47% ajakirja kriitpaberist on üpris otsene reklaam. Teate küll – need läikivad-glamuursed pildid, mis panevad sind oma kehas ja elus tundma (enamasti) erakordselt kehvasti, sest ilustandardid on aetud jaburalt…
Redi Koobak, Linköpingi ülikooli järeldoktor ja õppejõud soouuringutes kirjutab feminismi erinevustest Idas ja Läänes. Esimesel on traumaatilise Nõukogude Liidu kogemuse tõttu raske kohaneda läänelike mõttevooludega, samal ajal kui Lääne feministid ei mõista naiste positsiooni postsotsialistlikes maades.
Justiitsministeerium on hiljuti välja tulnud ettepanekuga keelata naistevastase vägivalla konventsiooni ratifitseerimise raames seadusega ka burkade ja niqab’ide kandmine. Seda toetab ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, kelle väitel on näo varjamine „selgelt naisi ahistav” kohustus ning „naisi diskrimineeriv tava”.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
7 min
3 min
Kristiina Raud Baltic Pride’il 2017.6 min
9 min
6 min
Kollaaž: Brit Pavelson ja Maarja Jullinen10 min
Irina Rudik. Foto: erakoguIrina Rudik.8 min
Barbara Lehtna. Autoportree
Elisabeth Moss politseiuurija Robin Griffini rollis. Kaader sarjast „Top of the Lake"9 min
Foto: Feministeerium6 min
8 min
Kaader multifilmist „Kaunitar ja koletis”5 min
Abordikeelu vastane protest 1. oktoobril Poolas Torunis. Foto: Małgorzata ReplińskaAbordikeelu vastane protest 1. oktoobril Poolas Torunis.
Kaisa Kase. Foto: kirjutamine.wordpress.comKaisa Kase.
Foto: Liis Reiman
8 min
Visuaal: Feministeerium4 min
10 min
Foto seeriast „Naine võtab vähe ruumi” (2007-…). Autor Liina Siib. Kunstniku loal10 min
Foto: MW-Paris (CC BY 2.0)3 min