tee meile teene ja lülita oma reklaamiblokeerija välja.
Avaldame Müürilehe veebiväljaandes ainult hoolikalt valitud partnerite reklaami ja selle abil saame laiendada nii autorite kui kajastatavate teemade ringi ning avaldada rohkem väärt artikleid.
Innustatuna arvukatest artiklitest, mis kirjeldavad kodanikuühiskonna aktivisti muretut elu, otsustas Kristiina Raud oma roosilisest argipäevast Feministeeriumis kokkuvõtte teha.
1920ndatest aastatest hakkas aina suuremat rolli nõukogude ideoloogia levitamisel mängima uus kunstivorm – kino. Tootmise ja tsensuuriga seotud teemades oli kino riigi ja parteiga tihedamini seotud kui ükski teine kunstiliik. Seega pakuvad just nõukogude filmid huvitavat ülevaadet riikliku ideoloogia muutumisest ajas.
Kuidas feministid saaksid osutada vastupanu parasjagu Ida-Euroopa riikides tõusvale natsionalismilainele? Kuna meie ajalugu on seotud ning ühiskondlikud retoorikad on tihtipeale sarnased, on viljakas üheskoos luua ka strateegiaid, et olukorda parandada.
Tartu Ülikooli vanemteadur Aimar Ventsel kirjutab Feministeeriumis, et Eestis pole käimas maskuliinsuse kriis, vaid vastupidi, siin on säilinud võimalused kunagise nõukogude proletaarse maskuliinsuse kohandumiseks uutesse oludesse.
Millal viimati osalesid näitusel, mis on ühtlasi linnatuur, mis ühtlasi räägib armastuslugudest, mida ühtlasi saab kogeda üksi, mida ühtlasi saab jagada teistega. . . .? (jne). Millal käis Feministeerium viimati Tartus!?
Elisabeth Moss politseiuurija Robin Griffini rollis. Kaader sarjast „Top of the Lake”
Krimisarjas „Top of the Lake” on nii politseiuurijad, kurikaelad kui ka ohvrid mitmekesised karakterid inimlike vastuoludega, kirjutab Marianne Meiorg Feministeeriumis.
Keskkonnaküsimusi ja feminismi on ilmselt lihtne vaadata eraldi. Mis on ühekordsetel kohvitopsidel, plastjäätmetel kajaka kõhus, vatipatjadel ja Istanbuli konventsioonil ühist? Eriti mitte midagi, kui niimoodi võrrelda. Tegelikult on vähemate võimalustega gruppide olukord ja keskkonnamuutused päris tihedasti seotud.
Kaks nädalat pärast ametisse nimetamist võttis Donald Trump agressiivselt ette 11 miljonit paberiteta sisserändajat puudutavad immigratsiooniseadused. Uus president nõudis ning nõuab praegugi, et teatud kategooriatesse kuuluvad inimesed kiiresti riigist välja saadetaks. Talupidajad on aga hakanud aru saama, et riigi toidutootmine ei saa hakkama vaid valgete meestega.
Disainer Jaana Davidjants kirjutab, kuidas määrab avalik ja isiklik sfäär seda, millist käitumist naistelt oodatakse ning sellest, et vihane olla on tegelikult okei.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Alati aktiivne
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Eelistused
Tehniline salvestamine või juurdepääs on vajalik õigustatud eesmärgil salvestada eelistusi, mida tellija või kasutaja ei ole taotlenud.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksKasutatakse lehe külastatavuse anonüümse statistika kogumiseks
Turundus
Kasutatakse kasutajaprofiilide loomiseks, et näidata teile reklaami või jälgida teid sellel või mitmel veebilehel sarnastel turunduseesmärkidel.
7 min
3 min
Kristiina Raud Baltic Pride’il 2017.6 min
9 min
6 min
Kollaaž: Brit Pavelson ja Maarja Jullinen10 min
Irina Rudik. Foto: erakoguIrina Rudik.8 min
Barbara Lehtna. Autoportree
Elisabeth Moss politseiuurija Robin Griffini rollis. Kaader sarjast „Top of the Lake”9 min
Foto: Feministeerium6 min
8 min
Kaader multifilmist „Kaunitar ja koletis”5 min