Tänavune tARTuFF pakub etenduskunstide eriprogrammi

PÖFFi korraldatava filmifestivali tARTuFF raames on sel aastal ka mahukam etenduskunstide programm, mille märksõnadeks on temaatiliselt „filmi- ja kinokunst”. 4.–6. augustini saab Tartus TÜ vanas kirikus näha tantsuetendusi, improvisatsioonilisi etendusi ja osaleda filmiviktoriinil.


PÖFFi korraldatava filmifestivali tARTuFF raames on sel aastal ka mahukam etenduskunstide programm, mille märksõnadeks on temaatiliselt „filmi- ja kinokunst”. 4.–6. augustini saab Tartus TÜ vanas kirikus näha tantsuetendusi, improvisatsioonilisi etendusi ja osaleda filmiviktoriinil.

tARTuff 2013. Foto: tARTuff

tARTuff 2013. Foto: tARTuff

Programmi avab spetsiaalselt festivaliks loodav Ruslan Stepanovi tantsulavastus „Klapp”. Stepanov oli aastatel 2002-2012 „Vanemuise” tantsija ja koreograaf, saades lavastuste „Kevade” ja „Carrrmen!” eest Eesti Teatriliidu teatriaasta auhinnad tantsulavastuste kategoorias. Hetkel elab ja töötab Stepanov Saksamaal. Lavastuses tantsivad noored tulevikutähed Sigrid Savi, Arolin Raudva ja Raho Aadla, valguskujunduse on loonud Karl Marken. Etendused toimuvad 4. ja 5. augustil.

6. augustil etendub teine tantsulavastus – eelmise aasta tARTuFFiks valminud Dmitri Harchenko lavastus „Lumière”, mis võtab humoorikas võtmes vaatluse alla filmiajaloo klišeed. Tantsivad Dmitri Harchenko, Einar Lints, Viktoria Jepisheva ja Xenia Rudakova, valguskujundus Karl Markenilt.

Päevane programm pakub mõnusat meelelahutust ja annab soovi korral võimaluse aktiivselt protsessi sekkuda. 5. augustil on publiku ees Improteater Impeerium enda improvisatsioonilise, kohapeal sündiva lavastusega „Improkaader”. 6. augustil saab publik panna proovile enda teadmised Eesti mängufilmidest. Jaanus Tepomees ja Alo Kurvits esitavad katkendeid tuntud filmidest ning võistlejatel tuleb ära tunda, mis filmidega on tegu. Auhinnad on PÖFFilt ja Tallinna Tantsuteatrilt.

Täpsema info programmi kohta leiab siit, tARTuFFi programmiga saab tutvuda siin.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Filmifestivalide välimääraja
Filmipiknik Armastus & Anarhia filmifestivalil.
13 min

Filmifestivalide välimääraja

Ülevaade käesoleva aasta filmifestivalidest, mis meil või (peaaegu) naaberriikides aset leiavad. Valisime välja lahedaimad, mõned on nišikad, mõned animatsiooniteemalised, mõned juba väga tuntud, aga siiski hoomatava suuruse ja piletihinnaga. Ja mis peamine: need festivalid on kõik piisavalt lähedal, et sinna ka päriselt minna!
Pärnu paneb mõtlema
3 min

Pärnu paneb mõtlema

Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival on arvatavasti üks kummalisemaid festivale Eestis. Avatseremoonial saadetakse pingiridade vahele ringlema kausikesed kodumaiste punaste sõstardega, filmipealik Mark Soosaar ütleb paar tervitavat sõna ja koos pisikeste tehniliste viperustega võibki esimene film alata.
Free Range võitis Serbias rahvusvahelise žürii auhinna
Tristan Priimägi ja Jaanika Arum Palici filmifestivalil
,
2 min

Free Range võitis Serbias rahvusvahelise žürii auhinna

Möödunud nädalavahetusel Serbias Palicis lõppenud Euroopa filmide festivalil pälvis Veiko Õunpuu 2013. aasta mängufilm „Free Range / Ballaad maailma heakskiitmisest” rahvusvahelise žürii auhinna. Film linastus festivali „Parallels and Encounters” programmis. 26. juulil toimunud festivali lõputseremoonial viibis filmis Susannat kehastanud…
Müürileht