Tartmusis avatakse täna Erik Alalooga isikunäitus „Singulaator”

Täna kell 18 avaneb Tartu Kunstimuuseumis Joanna Hoffmanni kureeritud näitus, mis toob muuseumisse publiku aktiivset suhtlust ootavad masinad ja põgenemistubadele omaste reeglite järgi toimiva keskkonna.

Täna kell 18 avaneb Tartu Kunstimuuseumis Joanna Hoffmanni kureeritud näitus, mis toob muuseumisse publiku aktiivset suhtlust ootavad masinad ja põgenemistubadele omaste reeglite järgi toimiva keskkonna.

Erik Alalooga. Foto: Lukas Kolmogorcevas

Tartmusi esimese korruse ruumides laotuval näitusel võtavad publiku vastu vaenulikult meelestatud masinad, kes külastaja sisenemisele reageerivad ja olukorra intrigeerivalt ebamugavaks muudavad. „Teil on võimalus saba jalge vahel põgeneda või lähtuda teadmisest, et ruum peidab endas tehnoloogilist võimalust masinale vastu astuda, ta allutada ning ennast taaskehtestada,“ selgitab kunstnik.

Alalooga näitus tegeleb tehnoloogilise singulaarsusega, hüpoteetilise ajahetkega, millest alates tehnoloogiline areng ei ole enam inimese kontrolli all, vaid toimub kiirusel ja viisil, mis on inimesele hoomamatu. Maailm elab singulaarsuse ootuses. Veel hetk ning tehisintellekt ärkab. Singulaarsusega kaasnevat kvalitatiivset nihet ei oska päris täpselt ette kaardistada isegi helgemad pead. Kuidas tehisaju enesest teadlikuks saab ning mida see endaga kaasa toob?

Levinud on kaks suurt versiooni, futuroloogilist narratiivi. Esimene neist on suhteliselt igav: sõbralik AI, kes astub inimkonna teenistusse. Teine versioon pakub fantaasiale oluliselt laiemat mänguruumi: badass AI, õel ja omakasupüüdlik tehisintellekt, kes asub inimkonda orjastama.

„„Singulaator“ on singulaarsuse simulaator. Tegemist ei ole arvutitega. Teie vastas on suhteliselt primitiivsed ning juhmivõitu mehhaanilised masinad,“ kirjeldab Erik Alalooga uut näitust. „Nagu evolutsioonis sadade miljonite aastate jooksul, nii kehtestab ka kunstisaalis ennast lõpuks ikkagi elujõulisem isend – masin või inimene,“ selgitab kunstnik.

Erik Alalooga (s 1974) on eesti tegevus- ja installatsioonikunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuurieriala ja omandanud magistrikraadi interdistsiplinaarsetes kunstides. Alalooga loomingu keskpunktiks on läbi aastate olnud analoogtehnoloogilised masinad, millega publik peab näituse või etenduse „läbimiseks“ ning elamuse saamiseks ühel või teisel viisil kontakti astuma.

Näitus on avatud 19. augustini. Vaata lisa Tartmusi kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kiirkohting: Erik Alalooga
Erik Alalooga. Foto: press
Erik Alalooga.
4 min

Kiirkohting: Erik Alalooga

Sel laupäeval, 29. oktoobril toimub Punases Majas Üle Heli festivali raames kontsert, kus jõuab lavale helikunstnik Erik Alalooga ning Eduard Tee, Karolin Tamme ja Carmen Seljamaa koostöös valminud industriaalloits „Katastroof ja Dünaamika” – vene proletaarbiitniku, „hea revolutsionääri” ja tehnofiili Aleksei Gastevi poeesiast ajendatud teos.
Alternatiivkultuuri võimalikkusest ja vajalikkusest Viljandis
Erik Alalooga. Foto: Lukas Kolmogorcevas
Erik Alalooga.

Alternatiivkultuuri võimalikkusest ja vajalikkusest Viljandis

Reedel, 18. augustil algab Viljandis alternatiivkultuuri ja peavoolu vahel ühisosi otsiv kunstifestival QQ. Sel puhul välja antud Müürilehe erinumbri avab Erik Alalooga, kes ütleb, et subkultuur ei ole mitte luuserite klubi, vaid sinna koonduvad inimesed, keda tõmbab tundmatu…
Mihkel Maripuu esitleb ARSi Projektiruumis audiovisuaalset projekti „Liminal Phase“
„Liminal Phase”. Foto: Mihkel Maripuu
„Liminal Phase“.
1 min

Mihkel Maripuu esitleb ARSi Projektiruumis audiovisuaalset projekti „Liminal Phase“

Projekt saab avalikuks reedel, 25. mail kell 19 ning see keskendub peamiselt kahele nähtusel: liminaalsus ja kaos.
Müürileht