Tartu Ülikooli ning Rahvusraamatukogu koostöös toimub loengusari „Google’ist ei piisa!”. 21. novembril pidasid rahvusraamatukogu näitusesaalis loengu Tartu Ülikooli professor Arne Merilai ning lektor Mart Velsker. Lisaks näitasid kirjandustudengid, kuidas ühe teksti puhul rakendada mitmuslikku tekstianalüüsi.
Esimesena pidas lühiloengu Mart Velsker, kes kõneles oma ettekandes „Kirjandusloo vajadused” sellest, milleks on (kirjanduse) ajalugu üldse vaja. Seejuures ilmnesid mitmed vastusevariandid: ajalugu on tarvis, et teada saada jumalikku tõde, korrastada teaduslikku maailmapilti, levitada kirjanduslikke ning poliitilisi ideid jms. Tõstatus ka küsimus, kas kirjandus võiks eksisteerida ilma kirjanduslugudeta. Arne Merilai keskendus oma ettekandes „Ühendväljateooria ahvatlused” teose suhetele maailma, tekstide, lugeja, autori ning keelega. Kõne all olid ka kirjandusteooriast tuntud tõlgendamisviisid nagu lugejauurimus, psühhoanalüüs, hermeneutika, analüütiline filosoofia jms. Samuti avas Merilai ühendväljateooria tähendust, sõnades, et see toetub filoloogiale ja lingvistikale ning lähtub pragmapoeetikast.
Õppejõudude esinemisvoorule järgnesid üliõpilaste lühiettekanded, mille eesmärgiks oli näidata, kuidas ülikoolis õpitavaid teoreetilisi alusmaterjale praktikas rakendatakse. Analüüsitavaks alustekstiks olid tudengid valinud Juhan Liivi luuletuse „Eile nägin ma Eestimaad!” (1904). Ettekanded juhatas sisse popansambli Ruja Liivi mõjutustega muusikapala (sõnad Ott Arder, 1981).
Esmalt kõneles Tõnis Parksepp, kes keskendus Juhan Liivi luuletuse poeetilisele aspektile ning sõnas, et tekstis paistab silma selle eripärane rütm, mis teeb luuletuse lugemise efektseks. Ühtlasi arutles ta selle üle, mida tähistab luuletuses vaimuilm. Teisena rääkis Sirel Heinloo, kes vaatles Liivi teksti tüvitekstina ning möönis, et Liiv sõltub palju tema tõlgendajatest nagu Friedebert Tuglas, Aarne Vinkel, Jüri Talvet, Hasso Krull. Brita Melts koondas tähelepanu omailmale ja retseptsioonile – Liivi luuletuses võib täheldada tõukumist vahetult kogetud maastikest, mis on emotsioonidest ja siseilmast võrsunud. Muuhulgas on tema sõnul tekstis märgata kodumaa vigasuse halastamatut kriitikat. Evelin Arust käsitles analüüsitavat luuletust tekstoloogilisest vaatenurgast, kõrvutades käsikirja, Friedebert Tuglase omavoliliselt ja meelevaldselt redigeeritud variandi, avaldamiskõlbulikuks toimetatud normeeritud keelekasutusega üldtuntud trükiversiooni ning popansambli Ruja Liivi luuletust parafraseeriva lauluteksti.
Üliõpilaste esinemise teise poole avasid Kadri Naanu ja Agnes Neier, kes oma paarisettekandes analüüsisid kõnesolevat luuletust ajaloolises ning poliitilises kontekstis. Nad sõnasid, et Liivi tekst on kirjutatud koloniaalsituatsioonis ning autor vaikib inimestest, põlisrahvast – eestlane kui inimene kaob lihtsalt kadaka- ja lepavõsasse. Ühtlasi tuli nende ettekandes kõne alla Liivi luuletuse võimalik feministlik aspekt. Maia Tammjärv käsitles aga narratololoogilist tahku, küsides, kes on tekstis „ma”? Kas Liiv? Samuti möönis ta, et tegelane on passiivne, istub rongis ja vaatleb. Tammjärve ettekande lõpus jäi kõlama tõdemus, et Juhan Liivi on raske tema tekstide minadest eraldada, kuna tegemist on müütiliseks kujunenud isikuga. Tõnis Vilu lähenemine hõlmas endas ökokriitilist suunda. Oma ettekandes kõrvutas ta globaalse ja lokaalse ning möönis, et kodukeelne luule on alati mõnes mõttes loodusluule. Viimasena kõnelenud Johanna Ross vaatles Juhan Liivi luuletust eetilisest vaatenurgast. Tema sõnutsi rakendatakse eetilist kriitikat üldjuhul pikematele tekstidele, kuid seda oli siiski võimalik ka Liivi luuletuse puhul kasutada. Lisaks võrdles ta värssides kajastuvat välisilmet ning vaimuilma.
Ettekannete täienduseks kuvati slaididel mitte kohal viibinud kirjandusüliõpilaste Mariann Tihase (marksistlik vaatenurk), Inga Sapunjani (võrdlus maailmakirjandusega), Tanar Kirsi (hermeneutiline aspekt) ja Joosep Susi (lünk tekstis) käsitluste fragmendid.
Rahvusteaduste loengusari jätkub detsembris, samuti toimuvad loengud 2014. aastal – ajakava ja teemad on täpsustamisel. Rohkem infot leiab siit.
Eelnevalt kirjeldatud ettekanded tulevad aga taasesitusele veebruarikuus Tartus.
