Tartus toimuv arhitektuuri välkloeng uurib, mida tähendab olla kaasaegne

Homme, 22. jaanuaril algusega kell 19 toimub Tartu Ülikooli endises kirikus (Jakobi 1, Tartu) järjekordne arhitektuuri välkloeng. Juttu tuleb paneelelamupiirkondadest ja sellest, mida võiks tähendada laiemas ja parimas mõttes kaasaegsus, milline on arhitektuuri osa selle loomise juures, milline on paneelelamupiirkondade olevik ja elanike vajadused, millisteks tegudeks võiksime paneelelamupiirkondades olla kaasajal võimelised.


Homme, 22. jaanuaril algusega kell 19 toimub Tartu Ülikooli endises kirikus (Jakobi 1, Tartu) järjekordne arhitektuuri välkloeng. Juttu tuleb paneelelamupiirkondadest ja sellest, mida võiks tähendada laiemas ja parimas mõttes kaasaegsus, milline on arhitektuuri osa selle loomise juures, milline on paneelelamupiirkondade olevik ja elanike vajadused, millisteks tegudeks võiksime paneelelamupiirkondades olla kaasajal võimelised.

Arhitektuuri välkloeng. Foto: Reio Avaste

Arhitektuuri välkloeng. Foto: Reio Avaste

Välkloengu kõnejuhi Kaja Pae sõnul suhtutakse vabaplaneeringuga aladesse küll sageli üsna suurte eelarvamustega, samas on sellisele linnaruumile omaseid jooni, mis elanikke köidavad: „Vabaplaneering oli suur ruumiline eksperiment. Ja arhitektuurses mõttes on huvitav ruumiga harjumise küsimus: kui palju uudsust on korraga võimalik omaks võtta, kuivõrd ajas kohanevaks ja toimivaks üks või teine ruum osutub.“

Millist ruumi vajame kaasajal, milline on kaasaegne elukorraldus? Mida võiks peale hakata Eesti vabaplaneeringuliste linnaosadega, mis oma ehitamise ajal olid kaasaegsuse võrdkujuks, kuid millesse tänapäeval suhtutakse sageli eelarvamusega? Uudne ruum on jäänud justkui omaks võtmata, seda tajutakse ajaloosse kuuluvana, oskamata märgata kaasajas avanevaid võimalusi.

Välkloengul räägivad linnaruumist, kaasaegsusest, aga ka Annelinnast arhitekt Toomas Tammis, filosoof Margus Ott, linnageograaf Kadri Leetmaa, semiootik Daniele Monticelli, linnasotsioloog Madli Maruste ning kirjandusteadlane Jaak Tomberg. Üritust suunab arhitekt ja füüsik Kaja Pae.

Välkloengu ajaks taasavatakse spetsiaalselt üheks õhtuks Annelinna visioonikonkursi näitus „A(nne)linnad“, kus lisaks võistlustöödele saab tutvuda Annelinnaga seotud kunsti- ja kirjandusloominguga.

Tallinnast saab välkloengule eribussiga, mille kohta leiab lisateavet siit
Anna oma tulekust teada ka Facebookis

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Värvikad (lasna)ideed. Intervjuu Maria Derlõšiga
5 min

Värvikad (lasna)ideed. Intervjuu Maria Derlõšiga

Augusti viimasel nädalavahetusel värvisid lasnaideelised Lasnamäel Kotka kauplusesse viiva trepi, et lisada hallile Laagna kanalile rohkem värvi. Iga mööduja ja huviline sai anda oma panuse ning värvimisprotsessis osaleda – pintsleid hoidsid käes nii täiskasvanud kui ka lapsed.
Fotoprojekt „Kaubanduslik Lasnamäe” viib keldriäride õitseaega
1 min

Fotoprojekt „Kaubanduslik Lasnamäe” viib keldriäride õitseaega

See projekt dokumenteerib aega, mil kõik üritasid ajada oma väikest äri. Ettevõtjad teenisid raha keldrikauplust pidades ja korteriühistud teenisid raha nendelt üüri küsides.
Müürileht