Pärast õõvastavat uudist Hiinas metroojaamas naise rongirööbastele lükanud mehest läks feministlikus Facebooki-grupis „Virginia Woolf Sind Ei Karda!” lahti arvamustuli, kus seati kahtluse alla, kas kõik, mida videolt näeme, ikka tõesti nii lihtne oli ja kas mitte ei võinud toimunud sündmus ikkagi naise enda süü olla. Läbi võeti kõik viimasel ajal meedias levinud võtted, kuidas naistevastast vägivalda pisendatakse. Lugeda õppematerjali või anonüümsetes kommentaarumides toimuva peegeldusena.

Kuvatõmmis The Telegraphis avaldatud originaaluudise juures olnud videokatkest, kus mees läheneb selja tagant perroonil seisvale koristajale ja lükkab ta rööbastele

„Muidugi. Vaata kuidas ta riides oli, tõmbas meelega tähelepanu. Me naised peame ikka mõtlema selle peale, mis sõnumeid me saadame niimoodi raudteeperroonil seistes.”

„Kas millestki olulisemast ei ole tõesti enam rääkida: riigieelarvest, välispoliitikast, vaestest (või ka jalgpallist)?”

„Kui ta poleks seda tahtnud, siis ta oleks seisnud perroonil selg vastu seina.”
–„Tegelikult on majast lahkumine juba provotseerimine. Mis me, naised, ikka väljast otsime.”
–„Ja majja jäämisega provotseerime abikaasat, elukaaslast, boyfriend’i, isa, vanaisa, venda, kasuisa, onu, meessoost postiljoni, keda iganes.”

„Ja pealegi – ka mehed saavad peksa ning neid võib-olla tõugatakse rööbastele! Räägime ikka võrdselt asjadest!”

„Loomulikult oleks mees tema adekvaatsest olekust välja lugenud, et naist ei ole lubatud lükata – et mees seda ei välja ei lugenud, tähendab naine ei edastanud sellist signaali. Mida naine siis ootas täiesti hoolimatult enese vastu? Kui naine ei edasta sellist arusaadavat – ja kindlasti arusaadavat! signaali peab ta loomulikult olema valmis kõigeks.”

„Miks sa kõiki mehi süüdistad? Tegelikult kui sa veidi mõtled, siis enamik meist ei ole kedagi rongi alla lükanud!”

„Aga miks naine vastu ei hakanud? Lihtsalt lasi ennast suvalisel tüübil rööbastele lükata? Ma seda videot küll ei vaadanud, aga foto põhjal ei paista küll kusagilt, et ta oleks vastupanu osutanud. Äkki üldse müksas kogemata? Ikka ju juhtub, ma ka ükskord perroonil müksasin ühte naist ja tal kukkus kott maha, kas ma olen nüüd mingi vägivallatseja siis? Ma ka ei mäleta, et too mees oleks mind kunagi sõrmeotsagagi puutunud, seal pidi ikka mingi põhjus olema või lihtsalt arusaamatus. On ka ebaõiglane, et sõna saab ainult väidetav ohver, mees võis olukorda hoopis teisiti tõlgendada. Pealegi, ma ei usu, et täiskasvanud naine mingist väikesest lõuavigastusest trauma saab. Muide, mis see lükkaja ja lükatava sugu üldse asjasse puutub, et seda peab eraldi välja tooma? Meest ei ole süüdi mõistetud ja pasundatakse üle kogu maailma, et vägivallatses – jätke ikka politsei ja kohtute töö politseile ja kohtutele.”

„Kas naine väljendas konkreetse „EI-ga”, et ta ei soovi, et teda rööbastele lükatakse?”
–„Ja kui ütleski „ei”, kas sama sõnumi andis ka tema kehakeel? Mida peab mees tegema olukorras, kus naine ütleb „ei”, aga tema keha kisendab „lükka mind rongi ette”?”
–„Kui ei meeldi, saab alati ära minna. Suur naine, kaks jalga all, ei oska siis kõndida või?”
–„Tänapäeva näitsikud ise riietuvad väljakutsuvalt, kust peab mees aru saama, et naine tegelikult ei taha rööbastele kukkuda, kui niimoodi kontsade peal koperdab. Kui antakse võimalus natuke müksata, siis muidugi mees kasutab seda.”
–„Ja üleüldsegi – kui naine ei taha rööbastele saada, miks ta üldse ronib metroosse või raudtee äärde?”

„Ega ma ei ütlegi, et raudteele lükkamine on hea. See on äärmuslik näide ja muidugi on see ka minu meelest kuritegelik. Ma lihtsalt tahan öelda, et raske on täpselt öelda, kust läheb piir ahistamise ja mitteahistamise vahel. Ma lihtsalt näen, et teil siin läheb asi teise äärmusesse. Minu meelest pole ükski äärmus hea. Varsti ei tohi mehed enam naistelt küsida, mitme minuti pärast rong tuleb. See on tõsine probleem. Ma arvan, et nüüd edasi peaks arutama hoopis seda teemat.”
–„Õige! Mind tegelikult kurvastab, et väga harva tuleb mõni mees minuga perroonil juttu tegema. Küllap kardab, et pean teda mingiks rööbastelelükkajaks. Aga nii naiselik tunne tuleb, kui mõni mees vahel perroonil näiteks just kella küsib, astudes selleks terake lähemale kui vaja. Aga selle kena kombe on feminism ära rikkunud. Nendes vestlustes oleks oluline meeles pidada, et mõnede naiste jaoks on sellised väikesed tähelepanuavaldused nagu päiksekiir hallis sügises.”
–„Tahaksin sisse tuua ka koledate naiste elupõlise probleemi – meid ei ahistata piisavalt. Mina näiteks olin ahistusepisoodide vähesuse tõttu sunnitud feministiks ehk meestevihkajaks hakkama. Praegu veel raseerin harjumusest, aga kauaks sedagi.”

Rääkisime ka teiste rongi oodanud inimestega ja nad kinnitasid, et nemad ei tundnud ennast raudteele lükatuna. Kümned samal sündmusel osalenud inimesed kinnitasid, et nende jaoks läks rongi ootamine rahulikult ja sündmustevabalt ja ütlesid, et kui ka midagi toimus, siis nemad isiklikult ei tunne, et neid oleks halvasti koheldud.

„Meie kultuuris selliseid asju ei juhtu, Anna Karenina hüppas ju ka ise. Muide, see Hiina, see on ju islamimaa? Seal on suured rongiettelükkajad, see on nende kultuuriline taust.”

„Misiganes, aga mingi põhjuspidi ju siiski olema”
–„Ja see põhjus on alles selgitamisel, aga juba mõistetakse mees kogu maailma meedias süüdi.”
–„Ma ei ütle, et rongi ette lükkamine ei ole halb, aga juba jälle rikutakse avaliku ristilöömisega ja feministide kisakooriga ühe mehe elu ära.”
–„Kaua võib seda inimest peksta, kel kogemata juhtus?”
–„Võib-olla ta oli purjus? Aga nüüd ei anna feministid võimalustki seletada. Kõik on juba otsustatud.”

„Kuulge, see naine lihtsalt meeldis mehele, lasteaiast saati õpetatud sel viisil tundeid avaldama…”
– „Ja küllap mees naisele ka.”

„Ma vaatan, et siin kaagutavad kõige rohkem mingid koledad feministid, keda keegi ei taha rongi ette lükata.”

„Jah, muidugi – mees ütles naisele ei ja valmistus hotelli magama minema, aga naine solvus ja lavastas rööbastele lükkamise. St lükkus ise.”

„Mind tegelikult lükati ka ükskord rongi ette, aga kuna ma pole päris selline piltilus noor neiu, kelle silmamisest füsioloogia lihtsalt reageeribki rööpaletõukega, siis sellest rääkides tehti eriti palju kommentaare, et peaksin õnnelik olema, et perroonil keegi üldse mu poole isegi vaatas või et ei ole usutav, et minusugust keegi üldse rongi ette lükkaks.”

„Loomulikult peab järgi mõtlema mitu korda, et inimest sellises asjas süüdistada – niisuguseid süüdistusi ei loobita, tütarlaps. Võis ju olla arusaamatus? ise kukkusid?”
–„Mingi ühe eksimuse pärast ei ole ka vaja hakata inimese elu ära ju rikkuma! Mõtle ikka mehe peale ka, enne kui avalikkuse ette tõttad, tütarlaps!”

„Ja me peaksime võib-olla ka mõtlema sellele, kuidas see mõjub väidetavalt naist lükanud mehe perekonnale.”
–„Nimetame asju ikka õigete nimedega. Mees, keda süüdistatakse naise „lükkamises”.”
–„Ei maksa inimese tulevikku ära rikkuda sellise tühiasja pärast. Tal on ju nii särav karjäär ees.”
–„Kus on selle naise portree – miks me midagi tema taustast ei tea? On ta siiski nii laitmatu, nagu on üritatud muljet jätta? Igal juhtumil on siiski kaks poolt ja siin nüüd tümitatakse meest – kas keegi tõesti ei tea, kes see mõrd oli? Palun postitage kommentaaridesse – seda peab teada saama!”
–„Tema lapsed – nemad peavad ju edasi elama ja kõigest sellest lugema – ja kõige suurem kannataja on siin tema naine – kuidas võivad teised naised nii tema naisele teha”

„Ründajale lisatähelepanu tõmbamine on aeg, mida ma ei soovi säärase inimese peale kulutada. Ma ei näe vajadust kuulutada seda tervele maailmale või lahata sotsiaalmeedias juhtumi üksikasju. See on iseenesestmõistetav, et naine oleks pidanud iseenda au kaitsma, igal ühel on vastutus ju ometi. Naised kipuvad liiga oskuslikult ohvrid olema, samas oodatakse meestelt, et nad teevad kontakti saavutamiseks esimese sammu (lükke).”

„Mind see tüüp küll kunagi rongi alla ei lükanud ja ma tean teisigi, keda ei lükanud. Ma ei tea. Veidi kahtlased väited.”

„Kes ütleb et lükkamine toimus vägisi? Joomase peaga kareldakse iga jorsiga suvalistel rööbastel ja järgmsel hommikul peavaluga ärgates väidetakse, et vägisi lükati.”
–„Ja no tavaline pidu metroos, mehed ikka lükkavad naisi, ega selle pärast pea purjus eided kohe kitule tormama.”
–„Tavaline eesti perroon oli”

„Kust me teame, et see polnud vastastikune nõusolek?”

„Lükkamisele eelnes kindlasti naisepoolene vaimne vägivald – selles on naised varjatult vägagi osavad”

„Kui nüüd midagi sellele mehele ette heita, siis ehk seda, et ta pärast minema kõndis. Oleks olnud džentelmenlikum ja romantilisem daam rööbastelt üles aidata, aga samas ei saa minemakõndimist mehele pahaks panna, sest tänapäeval ei julge ju mehed naistele ustki lahti teha või mantlit selga aidata, sest võib sõimata saada. Ja teisest küljest, kas kaasaegne naine vajabki üldse rööbastelt ülesaitamist? Võib ju ise tagasi perroonile ronida, mitte ohvrit mängida?”

„Minu kogemus ütleb, et naised tihti alustavad, tekitavad sellise tunde, et saad kohe kellegi rongi alla lükata, aga siis viimasel hetkel tõmbuvad tagasi. Mees on juba evolutsiooniliselt nii loodud, et peab saama lükata. Ei ole see asi nii, et provotseerid ja vägivallatsed vaimselt, ja ei kanna pärast vastutust.”

Ja teisest küljest, kas kaasaegne naine vajabki üldse rööbastelt ülesaitamist? Võib ju ise tagasi perroonile ronida, mitte ohvrit mängida?

„See on välja mõeldud probleem, pole üldse võimalik rööbastele kukkuda. Ma sõidan ise autoga, aga tean.”

„Pole võimatu, et kogu see lugu on lavastatud. Ei tasu naiivne olla, me kõik teame, et lähenemas on Rail Balticu ehitamine. Rongide maine on kõvasti kahjustatud ja kui vaadata, kes sellest skandaalist kasu saab, siis siin paistavad teatud erakondade kõrvad. Tehke palun silmad lahti.”
–„Ja no kamoon, kuu aega tagasi lükati ja alles nüüd uploaditi video?”

„See väidetav „lükkaja” on tegelikult väga tore mees, kas keegi üldse kujutab ette, millist mõju sellised süüdistused avaldavad temale psühholoogiliselt? Selliste rongijuttudega saab inimese elu ja karjääri ära rikkuda! Mul on nii siiber nendest välja mõeldud rongi ette lükkamise stooridest, nüüd nagu päris uudiseid polekski enam, ainult mingi rööbaste jama.”

„Rööbastele lükkamine on ju meeste DNA-s kinni, poisid jäävad poisteks! Võibolla ta tegi lihtsalt nalja! Ja üleüldse, mida see naine meediast tähelepanu otsib?”

„Kas häda ei ole pigem selles, et peavoolumeedia kohe tõttab naisi rööbastele lükkajaid süüdistama? Aga tulemus on vasakliberaalide sooviga täiesti vastupidine – mehed tunnevad ennast ahistatuna ja inimloomus juba on selline, et nad selle asemel hakkavad hoopis pussitama, vägistama jne. Tulemus ongi käes, aga kas meie „libaeurooplased” tunnustavad enda süüd selles?”

„Minu meelest on homod kah (natuke) süüdi. Ärga unustage!”
–„Mehelik mees selliseid asju ei tee, aga kuna meie ühiskond ei luba meestel mees olla ja naistel naine olla, siis tõesti on kahetsusväärne, aga ka paratamatu ja arusaadav, et noor mees otsib endale teisi, vahel sobimatuid väljundeid.”
–„Veel ajab mehi sellistele kahetsusväärsetele tegudele seksuaalne frustratsioon, et juhtum on muidugi äärmiselt ebameeldiv, aga kindlasti tasuks naistel, kes selle mehega ei ole seksi andnud, ka enda otsa vaadata.”
–„See on sellepärast kõik, et kooseluseadusega sõideti rahva enamusest üle. Vaieldamatust enamusest. Nüüd muidugi on rahvas frustreeritud ja lükkab naisi rongi alla. Ise olete selle olukorraga välja kutsunud, vasakliberaalid ja feministid. Ja homoteerull.”
–„Eks see üks sotside ja eurotolerastide jama ole.”

„Tegelikult pole võimalik rööbastele lükata, kui ise ei taha. Naise keha on selline, et ise takistab selliseid asju.”

Kuvatõmmis

„Järgmiseks palun teil vaadata seda pilti ja öelda, kas kiidate sellel näidatud tegevuse heaks, taunite seda, või on tõde kuskil vahepeal?
1 2 3
Võrreldes eestlaste küüditamisega, kas taunite seda rohkem, vähem, või umbes sama palju?
1 2 3
Võrrelde homoseksuaalsete suhetega, kas taunite seda rohkem, vähem, või umbes sama palju?
1 2 3
Kas usute, et sellist tegevust võiks takistada sookvootide abil?”

„Ja vaatame pilti laiemalt – emased kajakad näiteks istuvad pesas ja ei roni üldse rööbaste lähedusse sellist tegevust provotseerima.”

„Vastab tõele, et perroonil osalenud! naisterahval võis olla etteheiteid ka isiklikult mehe käitumisele ning kindlasti on mehel siiralt kahju, kui ta kellegi tundeid riivas, aga tuleb silmas pidada seda, et erinevate osapoolte meenutused juhtunust ei lange kokku.”

„„Ma väga vabandan, kui keegi tundis ennast rööbastele lükatuna””

„No mina olen käinud ka sellistes raudteejaamades, kus naised tunnevad end halvasti, kui mees ei näita soovi neid rongi alla lükata!”

„Aga äkki nad on abielus ning üles kasvanud ajal, mil pühas kiriklikus laulatusliidus olles oligi täiesti normaalne rööbastele lükata, hoolimata sellest, kas naine tahab rööpale või ei? Need seadused pole nii vanad, et rööbastele lükkamine igas situatsioonis vale oleks. Vanem põlvkond lihtsalt on selline noh, laske neil ka elada.”
–„Külaühiskonnas käiski nii, et naised karjatasid lapsi ja mehed lükkasid neid (vankri)rööbastele.”
–„Selge, et moslemimaades pole ronge, aga see pole mingi koht, kust peaks eeskuju võtma.”

„Täiskasvanud naine ei saa sellistest asjast traumat. Kive loopigu need, kes kunagi ühelgi perroonil pole ühtki inimest lükanud. Tunnistan, mina olen küll elus teinud asju, mille pärast hiljem endal piinlik. Ausõna”

„Oleks vale rebida see rööbastelelükkamine välja sellele sobivast kultuurikontekstist. Näiteks Ameerikas tavatsesid piisonikarjad jalutada raudteede lähedal, kas see on nüüd minu ja kõigi teiste valgete meeste süü?!”

„Vb see mees oligi tõesti näiteks igal pool laiutavast poliitkorrektsusest väga traumeeritud – ei ole ju ahistatumat ja piirangutega kiustatumat inimsegmenti kui keskealine valge mees”

„Rongi ei tulnudki ju! Mille pärast kisate? Midagi ei juhtunud!”

„Vahel läheb „ulakaks”, vahel ei saada huumorist aru, vahel keegi solvub, aga me oleme inimesed. Lihtsalt üks asi viis teiseni.”

„Mul on tuttav raudteelane, kes ütles, et rööbastega ei juhtu midagi, naisi võib isegi kõrgemalt kukutada rööbastele, kõik on okei. Niiet, milles kühvel, prouakesed?”

„Miks ta eest ära ei läinud? Oleks eest ära läinud, poleks midagi juhtunud. Ise peab ettevaatlik olema.”

„Pealegi on just meedia ise see, kes naisest on mingi (ahistamis)objekti teinud.”

„Seda on siin juba öeldud, aga mina, mehena, näen, et see oli konsensuslik asi neil. Kõrvaltvaatajad ei peaks nii kergesti otsuseid langetama.”
– „Just nimelt – meist keegi ei olnud seal!”

„Ja mis see mees siis nii väga tegi? Suurem osa süüst lasub gravitatsioonil, mida teie, feministid, muidugi eitate nagu teisigi loodusseadusi!”

„Kes see käskis kontsasid kanda? Tennistega poleks never-ever sellist asja juhtunud.”

„Ja võib ka olla, et see oli lihsalt Enese Leidnud Mehe Sisemine Vägi, mis osutus naise jaoks lihtsalt liiga võimsaks ja pühkis ta lööklainena rööbastele. Naised peaksid ikka oma Sisemise Jumalanna üles leidma.”

„Tütre isana saan nüüd aru, et naisi ei tohi rongi alla lükata.”

„Luule Viilma tarkuse järgi teame, et rongi alla kukutakse selle pärast, et su vanaema ei saatnud su ema raudteejaama. Vabanemaks sellest koormast pead sa oma tütre eest vabandust paluma.”

Ma vaatan, et siin kaagutavad kõige rohkem mingid koledad feministid, keda keegi ei taha rongi ette lükata.

„Kolm korda abielus olnuna ei saa jätta mainimata, et naine ise lehvitas, ise seisis kollasest joonest kaugemal, ise ajas nina püsti. Ja nüüd siis nuriseb. Saa nendest naistest siis aru.”

„Kohe näha, et ta ongi selline lükata-tõmmata iseloomuga…”
– „Ja kehaga!”

„Vaadake, lääne femud, mis Hiinas naistega toimub, need on päris probleemid, mitte palgalõhed. Miks te sellega ei tegele hoopis??”

„Meestel on ka probleemid – enesetapud, lühem eluiga, koolist väljakukkumine. Aga see feministe või eurotolerste ei koti.”

„Raudteelõhe!”

„Höhöhöhö, äkki kui ta oleks ilusti kodus mehele süüa tegemas olnud, selle asemel, et kuskil perroonil passida, siis oleks see lugu olemata, höhöhöhöhöhööö.”
– „Höhö ta näitas lihtsalt naisele, kuspool köök on”
– „Ma arvan, et neile vinguvatele femnatsidele kuluks ka üks rööpalkäik ära, äkki nad poleks nii kibestunud mõrrad siis, enam höhöhö.”
– „Küll pagulased varsti näitavad teile, kuidas rööbastele lennatakse, saate siis, mis tahtsite.”

„Enne lükkamist toimus kindlasti ka jalutamine, seda tuleb ju arvesse võtta! Igaühel on kaks jalga all ja kui ei meeldi, saab ära minna. Mina olen ka olnud olukorras, kus mulle on nii tehtud ja ma olen ära läinud. Mina ei ole sellest hingehaavu saanud. Mind on ka tõsiselt lükatud, laeva ette, aga see on juba teine asi. Ja üldse – kõigepealt tuleb ikkagi defineerida lükkamine!”
– „Ma ei saa aru, mis tähelepanuvajadus on osadel naistel kelkida oma lükkamistega. Mind pole lükatud ei rongi ette ega laeva ette, miks te sellega edvistate selliste ees, keda pole isegi jalgratta ette lükatud.”
– „Minu jaoks on see pigem raudteelugu kui lükkamislugu.”
– „Ma olen täiesti nõus. ja minu arvates jäi raudtee terveks, niiet polegi mingit lugu.”

„See video on FAKE!! Lugege Objektiivist KES TEGELIKULT RÖÖBASTELE VISATI!”

„Panin tähele, et ka mõned mehed (kui neid saab nii kutsuda) on liitunud vaese mehe väikese eksimuse kallal vingumisega. See tuleneb ilmselgelt sellest, et nad on armukadedad, sest nad ise ei julge naistele läheneda, ja siis peavad endast paremaid mehi mutta tampima. Piinlik on vaadata, kuidas lödid pehmod internetis hädaldavad, vaadaku ennast, nad ise ei saakski naiste raudteele lükkamisega hakkama.”

„Rääkisin oma kassidele ka sellest loost ja nad ütlesid, et tegelt naistele meeldivadki sellised efektiivsed tõukajad.”

„Hääle toon oli kindlasti vale, kui ütles, et „ära tõuka mind”. Sealt võis hoopis välja lugeda, et „mulle tegelikult meeldibki kukkuda”.”

„Kogu aeg on teatud, et neid rööbastele lükatakse, aga varem pole küll naised sellest rääkinud, sest said kasu nendest lükkamistest!”

„Olin hiljuti raudtee ääres. Üks mees, viisakas džentelmen, üritas naist veenda, et see rongi alla hüppaks, aga teine, mehisem, lähenes julgemalt ja jõulisemalt. Mis te arvate, kumb saavutas oma eesmärgi?!”

„Lõpetaks nüüd selle mõtetu teema ülevalhoidmse ära? Tahaks küsida – kelle see on kasulik? Igatahes mitte meestele ja naistele, vaid rahvusvahelisele kapitalismile!”
– „Globalistidest kultuurilised marksistid ka aplodeerivad.”
– „Lääne meedia muidugi demoniseerib Hiinat selliste lugudega, et rahvast hirmutada ja rahvusriike Brüsseli kontrolli all hoida. Hiinakeelset meediat lugedes avaneb siiski teine pilt.”

„Ja üldse, kas keegi defineeriks mulle lükkamise? Et kust see piir siis läheb?”

„Kes lükkas, Jüri või? ära pane tähele, Jüri ongi selline, talle meeldib kolleege perroonilt alla lükata.”
– „Jah, jürid jäävad jürideks. Ega ta midagi halba ei mõelnud!”
– „Lapsena oli ta küll tore poiss, vaevalt et nüüdki”
– „Vaata, kui järgmine kord Jüriga koos lähetusse lähed, siis võta varasem rong, tal on komme naiskolleege raudteejaamas nügida. Ma ei taibanud, et te koos lähete, muidu oleks varem hoiatanud. Kõik naised siin teavad.”
– „See on teada jah, et ta lükkab, aga me oleme teda ikka ametis pidanud – siiski nimekas tegija ja toob meile klientuuri – me katsume naised temast eemale hoida.”
– „Jah, tüdrukud tulevad ja lähevad, aga rongi oodates peabki paksu nahaga olema.”

„Mehed ainult selle pärast lükkavad, et naised hindavad selliseid mehi. Minu sõber oli Hea Mees, kes Austas Naisi, aga ta ei saanud üldse keppi, naised isegi ei vaadanud tema poole. Nüüd käib ja lükkab naisi rongi alla ja pole midagi teha, mis töötab, see töötab. Naised, teie käes on võim.”

„Ja muidugi kes kasvatas selle mehe – ema!”
– „Jah, kallid naised, ärge unustage oma poegi kasvatada nii et nad ei lükkaks tüdrukuid rongi alla!”

„Üleüldse, tegelikult on hea, kui perroonid on naisele kõige ohtlikumaks kohaks. Muud variandid oleks veel hullemad, sest tähendaksid, et käimas on sõda või massirahutused.”

„Tegelikult meeldib naistele rööbastele lükkamise eest raha saada. Koplis lubab mõni kümneka eest. Tegelikult peaksid naised selle pealt makse maksma.”

„Pole midagi teha. Me olemegi Ida-Euroopa.”

„Kui lähed perroonile niimoodi, siis peabki arvestama kontekstiga, et inimesed lähestikku seisavad või üksteist puudutavad möödaminnes.”

„Aga tegelikult on vähemalt selles suhtes hea, et naise rongi ette lükkas. Mõtle, kui talle meeldiks mehi rongide ette lükata, kuidas seda lastele seletada?”
– „Kui naisi ei saa lükata, siis järgmiseks hakatakse lapsi ja loomi lükkama.”

„Jah, ärge alahinnake naisi, nad võivad ise teha nii, et neid rongi alla lükataks. Kriitikameele võiks ikka säilitada ja terve mõistus tuleb siin paljuski abiks.”

„Mis juhtub raudteejaamas, on mehe ja naise omavaheline asi. Möödujad ei peaks andma hinnanguid sellistele asjadele, tuhnima inimeste intiimsfääris.”

Loe lõime täismahus Facebookist.