Pärnu naiste tugikeskus kogub EV100 puhul lugusid lähisuhtevägivallast

Eesti Vabariik ootab oma 100. juubeli puhul inimestelt ja organisatsioonidelt sümboolseid kingitusi, mis teeksid Eesti elu rõõmsamaks ja kindlamaks. MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus on selles programmis algatanud üleskutse koguda lugusid lähisuhtevägivallast.

Eesti Vabariik ootab oma 100. juubeli puhul inimestelt ja organisatsioonidelt sümboolseid kingitusi, mis teeksid Eesti elu rõõmsamaks ja kindlamaks. MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus on selles programmis algatanud üleskutse koguda lugusid lähisuhtevägivallast.

Algatuse ellukutsuja ja Pärnu Naiste Tugikeskuse juhatuse liige Margo Orupõld. Foto: erakogu

Algatuse ellukutsuja ja Pärnu Naiste Tugikeskuse juhatuse liige Margo Orupõld. Foto: erakogu

Pärnu Naiste Tugikeskuse juhatuse liige Margo Orupõld ütleb, et kokku kogutakse täpselt 100,9 lugu, kuna 2018. aastal saab Eesti Vabariik 100- ja Pärnu Naiste Tugikeskus 9-aastaseks.

Üleskutses seisab, et kõigele, mis väärib paberile panemist, on kingikarbis koht. Loo pikkus ja stiil ei ole oluline – pikad ballaadid ja lühikesed haikud, jutustused ja mõistujutud on oodatud. Loo autentsust tugikeskus ei kontrolli ja nimesid ei avalda ning soolisi ega vanuselisi piiranguid kehtesta. Teada ju on, et 10 % lähisuhtevägivalla all kannatajatest on mehed.

Oodatud on ka kirjutised lähisuhtevägivalla arengust Eestis 100 aasta jooksul. Kas tõesti nõukogude ajal ei olnud seda probleemi? Kas täna veel on neid inimesi, kes teavad, kuidas siis keerulisi olukordi lahendati või ei lahendatud? Lähisuhtevägivalla teemaga seotut ei ole seni kogutud ja korjatud, kuid tegelikult on see probleem meie ühiskonnas olnud 100 aastat ja kauemgi.

Orupõllu sõnul soovitakse lugudest võimalusel luua tervik, mis näitab Eesti inimese liikumist inimõigusi austava riigi suunas. Selleks tehakse koostööd Flo Kasearuga, tänu kellele valmis ka 2016. aasta Artishoki Biennaali performance, kus Pärnu naiste tugikeskuse liikmed lugesid ette enda ja teiste lähisuhtevägivalla juhtumeid kohtutoimikutest.

Vastavalt kokkuleppele tagatakse autorite privaatsus ja anonüümsus.

Oma lood saab teele panna e-maili aadressil naistevarjupaik@gmail.com või posti teel Vahe 23-6, Pärnu 80031.

Tutvu projektiga EV100 kodulehel.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Käevõru või drooniga koduvägivalla vastu?
Piret Uustali konseptsioon võrust ja droonist.

Käevõru või drooniga koduvägivalla vastu?

Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul on lähisuhtevägivalla ohvriteks peamiselt naised ning ~35 % naistest üle maailma on oma elu jooksul kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda oma partnerilt või mittepartnerilt. Piret Uustal disainis oma magistritöös ohvri turvatunde suurendamiseks turvaseadme paarisuhtevägivalla all kannatajatele.
Ida-Euroopa ohvrinarratiivi uued ohvrid
Leene Korp. Foto: erakogu
Leene Korp.
7 min

Ida-Euroopa ohvrinarratiivi uued ohvrid

Kummastaval kombel on lähiajaloos suurriikide ikke all kannatanud idaeurooplased need, kes süüdistavad ohvreid tavaliselt kõige enam, nähes perevägivalla taga näägutamist ja vägistamise põhjusena miniseelikuid.
Ma armastasin terroristi. Maastikuvaade lähisuhtevägivalla portreteerimisele
Sanna Kartau
7 min

Ma armastasin terroristi. Maastikuvaade lähisuhtevägivalla portreteerimisele

Eesti ajakirjanduses kajastatakse lähisuhtevägivalla problemaatikat tihtipeale emotsionaalsete trilleritena või siis paratamatu ilmastikunähtusena, mis lihtsalt esineb.
Müürileht