Trad.Attack! – Kullakarva (2017)

Trad.Attack!-i „Kullakarva” on mitmekesine ja mõneti mõtlemapanev kuulamine. Nagu koosseisule kohane, on ka sellel albumil Sandra-Jalmari-Tõnu puhast, pisut kuiva kütet, mida ei ole muusikalise materjali poolest ehk nii põnev kuulata, kuid mille saatsin mööda, pöörates tähelepanu Sandra väga täpsetele näpujooksudele torupillil, mida olen torupillimängijana alati nautinud.

Trad.Attack!-i „Kullakarva” on mitmekesine ja mõneti mõtlemapanev kuulamine. Nagu koosseisule kohane, on ka sellel albumil Sandra-Jalmari-Tõnu puhast, pisut kuiva kütet, mida ei ole muusikalise materjali poolest ehk nii põnev kuulata, kuid mille saatsin mööda, pöörates tähelepanu Sandra väga täpsetele näpujooksudele torupillil, mida olen torupillimängijana alati nautinud.

Lugude ülesehitused ei ole enam nii tavalised ning etteaimatavad, vaid täis huvitavaid detaile ning üllatusi siin ja seal. Kõrvu jäi Sandra esituses laul „Kallimale” ning Tõnu esitatav „Unelaul”, mis kõlavad loomulikult ja siiralt. Viimasest olen Trad.Attack!-i puhul varem puudust tundnud. Tähelepanu äratasid „Sõit”, „Metsa kuldsed kuningad”, „Kullakarva” – neis kõigis teritas kõrva kiire teksti ideaalselt selge hääldus.

Üldpildis tundub, et ehedamat popmuusikamaiku on koosseisule juurde tulnud, mis mõjub Trad.Attack!-i puhul värskendavalt. Ennist mainitud mõtlemapanev koht plaati kuulates on eesti traditsioonilise muusika arhiivimaterjalide kasutus. Viis, kuidas Trad.Attack! seda nagu muuseas oma uude popmuusikasse kaasab, on imetlusväärne. „Kallimale” on selle üheks heaks näiteks. Bändi versioon kogu oma ülesehituses ilmestab niivõrd hästi arhiivilindilt kuuldud versiooni, kandes justkui ka selle laulu iga edasi.

Tundub, et mida suuremaks ansambel sirgub, seda enam tekib juurde võimalusi arhiivimaterjali käsitlemiseks, ning see on Trad.Attack!-i puhul minu jaoks see kõige huvitavam.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Need, kes viisid folgi diskokerad taevasse
Sandra ja Jalmar Vabarna. Foto: Maris Savik
Sandra ja Jalmar Vabarna.
8 min

Need, kes viisid folgi diskokerad taevasse

Kuigi mure eesti kultuuri püsimajäämise pärast on terav teema paljude jaoks, ei peaks sellega ringi käima kui portselaniga, mis iga hetk kildudeks võib puruneda. Trad.Attack!-i liikmed Sandra ja Jalmar Vabarna räägivad, kuidas traditsiooni muutumine selle elujõule pigem kasuks tuleb.
Kira Skov / Maria Faust – In the Beginning (Stunt Records, 2017)

Kira Skov / Maria Faust – In the Beginning (Stunt Records, 2017)

Kira Skov ja Maria Faust käsitlevad ühisel kauamängival „In the Beginning” kultuurilisi mustreid, lahates niimoodi inimeseksolemist erinevate tasandite kaudu, nagu kaotus, alistumine, usk, uskumised, alandlikkus ja andestus.
Valmar Schotter – Eluring (2017)

Valmar Schotter – Eluring (2017)

Minu kätte sattus Valmar Schotteri (1969–2009) neljast CDst koosnev kogumik „Eluring” vaid nädal pärast 19. märtsi, kui möödus 100 aastat varalahkunud muusiku isa, tuntud silmaarsti Leo Schotteri sünnist.
Müürileht